Arutelu:Šamanism
Kas hingedeaeg on šamanistlik? Minu meelest on definitsioon liiga lai. Andres 16. jaanuar 2007, kell 20:00 (UTC)
Võib-olla keegi šamanismi niimoodi mõistab, kuid see ei tundu olevat üldlevinud arusaam. Andres 16. jaanuar 2007, kell 20:02 (UTC)
Leheküljelt Shamanism:
Shamanism väidab, et terve meie nähtav maailm on vaid üks osake suurest maailmast ning iga elava ning ka elutu asja taga on peidus terve hingestatud süsteem. Teiste sõnadega ongi shamanism hingestatud maailmavaade. Igal loomal, igal taimel ja elemendil on oma hing või kaitsevaim. Shamanism väidab et kõik hinged ning loodusvaimud on pidevalt üksteisega seotud ning ka inimesel on võimalik nendega kontakti astuda. Selleks kontaktiloojaks oli shamaan.
Teadmisi, kuidas ja miks astuda kontakti hingede maailmaga, anti edasi isalt pojale, või siis õpetajalt õpilasele. Seega hoiti teiste inimeste eest kiivalt saladuses oma teadmisi. Shamaan teadis millist häda võib nii endale kui ka tervele külale kaela tuua oskamatu läbikäimine teispoolsusega. Rännakutel vaimude maailma kasutati traditsiooniliselt erinevaid drooge ning hallutsinogeenseid aineid, tavaliselt ka trumme ning kõristeid. Trumm aitas shamaanil saada õige "laine" peale, ehk siis transiseisundisse, kus tema hing või siis vähemalt osa hingest, lahkus kehast ning sai üheks vaimude maailmaga. Seega oli shamaan inimene kes aktiivselt osales sealse maailma elus. Seejuures polnud tähtis üldse teoreetiline osa, vaid kogemused. Shamaanid võisid olla nii mehed kui naised. Eriti levinud oli naisshamaanlus norra aladel elanud paganate seas ning samuti sise-aasias. Naissoost shamaane tunneb ka ajalugu erinevate müütide kaudu (Medea, Calypso).
Üks pärimus räägib shamaaniks saamisest niimoodi: Vaimud valisid välja inimese kellest pidi saama vahendaja nende maailma ja inimeste maailma vahel. Vaimud nihutasid paigast ta tajupunkti ning ta hakkas käituma mitteadekvaatselt, aga ta võis ka hakata käituma nagu hullumeelne. Seejärel hakkas inimene endale teadvustama, et ta saab shamaaniks. Ta lahkus külast, eraldus kaugele metsa, tehes endale eraldi elukoha, kattes selle üleni kasetohuga, kuna kask ja kasetoht on seotud ülemise ilmaga. Shamaan heitis tohuvaibale ning vaimud hakkasid teda pühitsema. Nad kogunesid shamaani peale ja hakkasid teda sööma. Nad sõid ta südame ja maksa, seejärel andsid talle uue südame ja maksa, uued silmad, uue aju, selleks et shamaan saaks vaime vastu võtta ja neid kuulata. Nad sisestasid talle uue tõe, eemaldasid temast mälu ema ja isa kohta ja vahetasid uued nägemused. Nii toimus shamaani suremine ja sündimine, mis võttis aega kolm päeva. Nende päevade jooksul shamaan tunnetas haiguste ja hädade vaime, et neid pärast ära tunda inimeste juures. Tavaline inimene ei tea oma õnnetuste põhjusi. Oma suremise ajal shamaan teadvustab enda jaoks kõiki maal olevate murede ja haiguste vaime. Shamaanil oli astraalne side kõikide vaimudega, kes söid ta keha ja ta võis neid juhtida. Sejärel asus shamaan valmistama maagilisi esemeid. Kõige peamine oli buben (trumm), mille abil ta teostas kamlaniet, see on vaimude kokkukutsumist. Seejärel valmistas shamaan endale kostüümi, millel polnud liigseid detaile, mis oli loodud kunst. Iga detail sellel oli sügava tähendusega.
Shamanism hingestas maailma. Elutud asjad muutusid elusateks. Inimesed austasid loodust sest uskusid et ka loodus austab sel juhul neid. Erinevatel puudel ja põõsastel, lindudel ja loomadel aga ka taimedel ja kividel olid olemas oma kaitsevaimud, kelle poole pöörduti palves enne jahti või puude raiet. Ilma küsimata ei varastatud loodusest midagi. Ka tänapäeval on kombeks mõnedes kohtades viia ohvriande loodusele selle kahju eest mida varem on tehtud. Osad shamanistlikud kombed on ka meie ühiskonda imbunud (puude istutamine ja metsa taastamine peale raiet.).
Inimesed teadsid oma kohta looduses ning tegid kõik et loodust mitte vihale ajada. Igasugune tasakaalutus tõi kaasa erinevaid loodusõnnetusi... maavärinad, põlengud, tormid.
Andres 6. veebruar 2007, kell 18:16 (UTC) Iga inimene sündis siia ilma oma vaimuloomaga (tootemiloom). See oli inimhinge kaaslane ning abiline. Vaimuloomaks kutsuti teda seetõttu et hingestatud maailmas nägid shamaanid neid jõude erinevate loomadena. Arvati et selle looma iseloom mõjutab inimest läbi terve tema elu ning osa inimese hingest on alatiseks selle looma kuju sees. Kaitset halva eest suurendas ka oma isiklik tootem, kaitseese (indiaanlastel meditsiin). Tavaliselt sisaldas see isikliku tootemlooma pühitsetud karva või sulge, kõikide elementide esindajaid (tule puhul siis tavaliselt tael).
Shamaan oli tihti ka lepitaja rollis. Kui inimene külast jäi haigeks, siis mindi esmajoones shamaani (keda vahel kutsuti ka nõidarstiks) juurde. Usuti et haigus on looduse kättemaks mõne pahateo eest. Seega oli shamaani ülesanne lepitada haige inimene loodusvaimudega ning lepituseks toodi tavaliselt rohkesti ande.
Miks pakuti enamasti toiduaineid ja vilja? Tänapäeva antropoloogid on arvamusel et need olid metsloomad kes käisid öösiti ohvriandide kallal maiustamas. Seega lükkavad nad kõrvale igasugu sekkumise loodusvaimude poolt. Kuid nad unustavad et ka metsloomad on osa sellest suurest hingestatud maailmast... seega loomadele midagi andes oled sa ka ära teeninud vastupidise käitumise. Kokkuvõttes tähendabki shamanism hingestatud maailma. Inimesed uskusid et nende ümber on kõik elav ning ka käitusid vastavalt. Selle elavaga suhtlemiseks ning nende jõudude lepitamiseks oli olemas shamaan.
Andres 6. veebruar 2007, kell 18:17 (UTC)