Arutelu:Ürgaeg

Siia ei viita midagi. Kas ürgaeg on sama mis esiaeg? Andres 14. oktoober 2009, kell 17:25 (UTC)

Seda aega, kui inimene juba päris inimese moodi välja nägema hakkas, kutsutakse esiajaks ehk ürgajaks. Miksike. Miks see ümbersuunamata ei olnud? Mina kopiks artikli siia, et vajadusel saaks üle viia artiklisse esiaeg ja sellele teeks ümbersuunamise. --Tiuks 14. oktoober 2009, kell 19:11 (UTC)

Internetiallikad on nagu nad on – Miksikese referaate peaks allikana vältima. ÕS-s on nii palju kirjas, et ürgaeg on esiaja vanim osa. Täpsemalt tuleb mõnest targast raamatust vaadata. 14. oktoober 2009, kell 19:31 (UTC)

ÕS võiks siis allikale viidata. Mina ei ole seda kuskilt internetist leidnud. Raamatus "Esiaeg" (Sinisukk 2006) on kirjas: "Määratlus "esiajalugu" tähendab aega maailma algusest kuni hetkeni, kui meie esivanemad õppisid kirjutama". Ürgajast pole juttugi. TLNE-s (TEA laste- ja noorteentsüklopeedia) ei ole registris ürgaega. Esiajalugu ehk esiaeg on see ajaloojärk, mis hõlmab ajavahemikku esimeste inimlaste ilmumisest (ürginimene ehk eelajalooline inimene- eelajaloolisel ajal elanud inimolend) kirja loomiseni ja kirjalike ajalooallikate tekkimiseni. --Tiuks 15. oktoober 2009, kell 10:44 (UTC)

See artikkel oleks võib-olla parem kustutada. Andres 28. september 2010, kell 19:25 (EEST)[vasta]

Välja:

Pronksiajal tekib kiri ja kujunevad vanimad tsivilisatsoonid ehk kõrgkultuurid,millega ürgaeg lõppebki. Ürgajal pannakse alus vaimuelu erinevatele valdkondadele - keelele,religioonile ja kujutavale kunstile.Neis kõigis on mänginud olulist rolli sümbolid. Tõenäoliselt tekkisid sümbolid koos keelega.Me ei tea, millal nüüdisinimese eellased kõnelema õppisid,kuid teadlased oletavad,et nad oskasid rääkida juba umbes 2 miljonit aastat tagasi.On selge,et esimeste inimeste kõne oli väga algeline ning koosnes ilmselt mõningatest zestidest ja häälitsustest,millega tähistati vaid konkreetseid asju.Ent kahtlemata on just need zestid ja häälitsused esimesed sümbolid,mille kaudu hakkas inimene end väljendama.Sümbolite järgnev areng ja esimeste visuaalsete sümbolite tekkimine on seotud tihedalt regiooni ja kujutava kunsti tekkimisega paleoliitikumis.Vanimad tõendid religiooni olemasolust pärinevad ajast, mil maakeral elasid neandretallased.Neandretallased olid esimesed,kes hakkasid oma surnuid matma,Miks nad seda tegid,ei ole teadlastele tänini päriselt selge,ent enamik uurijaid oletab,et nad ei teinud seda hügieenilistel kaalutlustel,vaid neil oli surmaga seotud uskumused.oletatavasti uskusid neandretallased,et inimene elab pärast surma mingil moel edasi ning nad püüdsid matmise kaudu kindlustada surnule inimväärset elu ka hauas.Seda oletust näivad kinnitavat hauapanused,mis on avastatud neandretallaste matmispaikade juurest.On võimalik,et matmise läbi püüti ka takistada elava laiba taasilmumist elusate juurde.Seda näib kinnitavat tõsiasi,et mõnikord on surnukeha olnud köidetud.Komme surnu käed ja jalad kinni köita on aga üks vanimaid koduskäimise vastaseid abinõusid,mida kohtab veel mitmetel tänapäeva loodusrahvastel.

Andres 12. oktoober 2010, kell 19:24 (EEST)[vasta]

Artikli sisu oli:

Ürgaeg on inimkonna ajaloo pikim periood. Suurema osa ürgajast moodustab kiviaeg, mis on saanud oma nime peamise materjali järgi,millest sel ajajärgul valmistati tööriistu. Kiviaeg jaguneb omakorda kolmeks perioodiks:

vanem kiviaeg ehk paleoliitikum - u 2 miljonit kuni 40 000 aastat tagasi:
keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum - u 12-5 aastatuhat eKr:
noorem kiviaeg ehk neoliitikum - 5-3 aastatuhat ekr.

Ürgaja raamesse jääb osaliselt ka varajane metalliaeg, mis jaguneb omakorda kaheks perioodiks:

vase-kiviaeg ehk eneoliitikum, mis on saanud oma selle järgi,et kivist tööriistade kõrval kasutati ka vaskesemeid - 6-4 aastatuhat eKr kuni 3-2 aastatuhat eKr:
pronksiaeg - 3-2 aastatuhat eKr kuni 2-1 aastatuhat eKr.

Põhja- ja Kirde Euroopas eneoliitikumi ei olnud, kiviajale järgnes kohe pronksiaeg. --Pelmeen10 19. oktoober 2010, kell 15:52 (EEST)[vasta]