Arutelu:Õigusliku järjepidevuse põhimõte

Siin on aetud segi õiguslik järjepidevus ja ajalooline järjepidevus. Artikli osa enne alapealkirja ning intervikilink on eksitavad. Ajaloolise järjepidevuse väite näiteks sobib väide, et meie rahvas on siin 5000 aastat elanud. Andres 9. juuni 2008, kell 20:28 (UTC)

Õiguslik järjepidevus ongi teooria, mida ajaloolased (ja poliitikud) kasutavad. Juristid lähtuvad kehtivast seadusandlusest. Seda teooriat kasutavatel ajaloolastel ei ole ajaloolisel järjepidevusel ajalist piirangut, et kas 5000 või 50 aastat. Miks sa selle lingi ära kustutasid, kus Balkanist kirjutati? Saksakeelses vikis on mitmeid näiteid erinevatest riikidest, kes seda teooriat on kasutanud või kasutavad. --Oktav 10. juuni 2008, kell 07:34 (UTC)

Lingi kustutasin sellepärast, et see viis leheküljele, kus räägitakse kirjasüsteemidest.

Kas õiguslik järjepidevus on teooria, ei puutu siin asjasse. Õiguslikku järjepidevust saab vaadelda võib-olla ajaloolise järjepidevuse erijuhuna, aga nende samastamine (ja intervikilink) on eksitav.

See, millised seadused on kehtivad, võib olla vaieldav, ja siis on see ka juriidiline küsimus.

Mis puutub ajavahemiku pikkusesse, siis järjepidevus on tendentsina seda küsitavam, mida pikema ajavahemikuga tegu on. Andres 10. juuni 2008, kell 09:54 (UTC)

Ma kahtlen väites, et õiguslik järjepidevus seostub antisemitismiga.

Eestis ei mõelnud õiguslikku järjepidevust välja Uluots. Uluotsa teene on baltisakslaste (näiteks Carl Schirren) õigusajaloo jätkamine.

Artiklis ei olegi väidetud, et õiguslik järjepidevus seostub antisemitismiga. Aga artiklil on palju olulisemaid puudusi, vaata ülalpool. Andres 10. juuni 2008, kell 16:18 (UTC)

Keerukas teema, praegune artikkel tekitab palju rohkem segadust kui selgitab. --Heiki e 10. juuni 2008, kell 12:44 (UTC)

Viskasin artikli alguse ja intervikilingi välja. Aga definitsioon on nüüd puudu. Andres 10. juuni 2008, kell 16:22 (UTC)

Andres, saksakeelne link oli Kontinuitätstheorie (Geschichtswissenschaft) ja sa pakud, et see räägib kirjasüsteemidest? Ma olen sõnatu. See artikkel räägib näiteks natsidest ja nende vabandusest kui nad poolasse tungisid, aga et mitte viki adminne vihastada, tõlkisin sisse aint ühe tolle antisemitismi lõigu. --Oktav 10. juuni 2008, kell 22:20 (UTC)

Ei, ma ei mõtle seda linki, vaid viimast välislinki Sinu esialgses tekstis. Seal ei kirjutata Balkanist, vaid kirjasüsteemidest. Nüüd ma juba puhastasin kõik ülearuse välja. Neist asjadest võib kirjutada küll, aga nad ei puutu selle artikli teemasse.

Sul pole tarvis karta, et Sa kedagi vihastad, aga saksakeelsel artiklil ja sellel artiklil siin on erinevad teemad. Andres 11. juuni 2008, kell 08:23 (UTC)

Õigusliku järjepidevuse põhimõte ehk kontinuiteet on ajalooteaduses kasutatav mõiste, mis selgitab aegruumis toimunud järjepidevust kultuurilistes, keelelistes või etnilistes tunnustes. Põhimõte on siduda erinevatel aegadel toimunud sündmused ja tegevused ühte põhilisse konteksti.

Välja tõstetud, sest see on vale. Andres 12. juuni 2008, kell 15:51 (UTC)

*Kontinuiteet ja katkestus: privaatsfääri loomine Nõukogude Eestis Anu Kannike (2005). Tartu Ülikooli Kirjastus

Võtsin selle lingi välja, sest see ei kuulu siia. Andres 12. juuni 2008, kell 15:54 (UTC)

Ka vale intervikilingi võtsin välja.

Kategooriad on ka küsitavad, aga ma ei hakanud neid puutuma. Andres 12. juuni 2008, kell 15:55 (UTC)

Akki põhjendaks ka, et miks "vale" ja millepoolest sinu arvamus on "õigem", kui Tartu Ülikooli vastava ala professorite õigusalastes teadusajakirjades ilmunud artikkel? Ma küll eelistaksin teaduslikku põhjendust, aga ei usu, et inimene, kes suudab ainult terve teksti täiega maha kustutada, ja seda põhejndada sünaga "vale", selleks võimeline on. --Oktav 12. juuni 2008, kell 19:06 (UTC)

Palun viita täpselt artiklile, mida Sa silmas pead, ja tsiteeri. Kui Sa pead silmas seda artiklit, mis on välislinkide seas, siis sellest saab lugeda ainult kahte esimest lõiku.

Tekstis oli mainitud, et õigusliku järjepidevuse põhimõte on sama mis kontinuiteet. See ei ole õige. Õiguslikku järjepidevust ennast võib küll nimetada kontinuiteediks, kuid mitte õigusliku järjepidevuse printsiipi. Edasises tuleb arvestada, et sõnal "kontinuiteet" endal on palju laiem tähendus (ÕS-i järgi 'pidevus, katkematus, jätkuvus'. võib lisada ka 'järjepidevus') ning kaugeltki mitte alati ei mõisteta kontinuiteedi all õiguslikku järjepidevust. Ja edasine jutt räägib kultuurilisest, keelelisest või etnilisest järjepidevusest, mitte õiguslikust järjepidevusest. Minu meelest on valesus ilmne ega vaja mingit erilist põhjendamist. Kontinuiteedist võib rääkida mis tahes ajaloolise nähtuse puhul. Andres 13. juuni 2008, kell 14:04 (UTC)

Õiguslik järjepidevus on eraldi mõiste. Andres 21. november 2009, kell 00:03 (UTC)

Palun aidake see korda teha. Andres 25. september 2010, kell 16:31 (EEST)[vasta]

Palun aidake see korda teha. Andres 27. märts 2011, kell 14:48 (EEST)[vasta]

Võtsin vaidlustusmärkuse maha, sest suurem osa siin esitatud põhjendatud argumente on artiklis kasutust leidnud. Kui keegi tuleb millegi uuega välja, pangu tagasi. Hetk tagasi tekst lisatud formuleeringuga "Eesti- ja Liivimaa privileegide" kohta pole ma päriselt nõus, sest kuigi jutt on teatud mõttes üldiselt omavalitsuste privileegidest, olid need sisuliselt siiski rüütelkondade esindatud balti aadli, mitte kogu rahvastiku või kahe kubermangu kui iseseisvate üksuste privileegid tervikuna. Ilmselt võib selles küsimuses olla eri seisukohti. --82.131.43.88 25. veebruar 2018, kell 18:19 (EET)[vasta]