Artur Maasik
Artur Maasik (Rahvastikuregistri nimekuju Arthur Masik; 29. jaanuar (vkj)/11. veebruar 1906 Tallinn[1] – 18. detsember 1937 Tallinn) oli eesti poksija ja jalgpallur.
Maasik oli poksis kokku kolmekordne Eesti meister – aastatel 1925 ja 1926 kergekaalus (kuni 135 naela ehk 61,2 kg) ja 1929. aastal kergekeskkaalus (kuni 147 naela ehk 66,7 kg).
Ta osales kolm korda Eesti ja Soome maavõistlusel ning kaotas oma kohtumised kergekaalus (kuni 135 naela ehk 61,2 kg) aastatel 1926 ja 1927 ning kergekeskkaalus (kuni 147 naela ehk 66,7 kg) 1928. aastal.
Ta sai Eesti meistrivõistlustel jalgpallis Tallinna ESS Kalevi koosseisus 1925. aastal ja Tallinna VK Merkuri koosseisus 1928. aastal hõbemedali.
Elas umbes aastatel 1929–1935 Ameerika Ühendriikides, kus üritas lüüa läbi ka elukutselise poksijana. Teave tema sealsete poksikohtumiste kohta pole seni leidnud kinnitust.[2]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema vend oli kergejõustiklane Alfred Maasik.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Tallinna Kaarli koguduse I pihtkonna II personaalraamat 1883–1907, lk 525–797; Tallinna Linnaarhiiv, TLA.1359.2.24
- ↑ "A. Maasika poksiwõit Ameerikas". Päevaleht nr 66, 8. märts 1931. Lk 6
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- "Artur Maasik, Tallinna Kalev, Eesti kergekaalu poksimeister". Eesti Spordileht nr 10, 11. märts 1925. Lk 4
- "A. Maasika poksiwõit Ameerikas". Päevaleht nr 66, 8. märts 1931. Lk 6
- "Artur Maasik surnud". Uudisleht nr 11, 22. jaanuar 1938. Lk 12
- Rein Pajur. "Poksi lugu". Tallinn 2018. Lk 435