Armagnacid
Armagnacid oli Prantsusmaa aadlisuguvõsa, mis sai alguse 961. aastal Armagnaci krahvi Bernard I-ga. Armagnacid olid oma mõjukuse tipus 14.–15. sajandil.
Armagnaci suguvõsa ei olnud 13. sajandil veel oma aladelt võimu projitseerimiseks piisavalt mõjukas. Kagu-Prantsusmaa mõjukas Toulouse'i suguvõsa sai albilaste ristisõjas Kapetingidelt lüüa ning väiksemad kohalikud dünastiad, nagu Foix, Commingesi krahvid ja Albreti suguvõsa said mõjuvõimu juurde.
14. sajandi alguses said Armagnacid endale Rodezi krahvkonna alad ning muutusid sellega kohalikul tasandil mõjukateks tegijateks. Kuna lisaks päritud aladele oli neil valdusi ka Gascogne'is, oli Armagnaci suguvõsa üks riigi tähtsamatest ning käis läbi ka Prantsusmaa valitsejadünastiaga.
15. sajandiks said Armagnacid endale veel alasid, mh Charolais', La Marche'i krahvkonna, Pardiaci krahvkonna, Castres' ja Nemoursi. 14. sajandil muutusid Argagnaci krahvid Prantsusmaa kuningaga lähedasteks, kuid 15. sajandil prooviti end suurema iseseisvuse huvides kuningast distantseerida. Kuningas Louis XI purustas nende sõltumatuspüüdlused jõuga ning lõplikult. Armagnacide allakäik lõppes 16. sajandil suguvõsa hääbumisega.
Armagnacide suguvõsa kuulsaim esindaja oli ilmselt Rodezi ja Armagnaci krahv ning Prantsusmaa konnetaabel Bernard VII, kes juhtis Armagnacide parteid saja-aastases sõjas Burgundide vastu.
Armagnacid pärinesid 8. või 9. sajandil tegutsenud Gascogne'i hertsogitest.
Allikad[muuda | muuda lähteteksti]
- Dunbabin, Jean, France in the making, 843-1180, Oxford University Press, 2000.
- Knecht, Robert, The Valois: Kings of France 1328-1589, Hambledon Continuum, 2007.