Mine sisu juurde

Arani kampsun

Allikas: Vikipeedia
Arankampsunitelt ja teistelt Iirimaa kudumitelt tuntud reljeefsete koemustritega kaunistatakse nii sukki, kardigane kui seelikuid. Pildil naturaalvalge kardigan.

Arani kampsun ehk arankampsun on Arani saartelt Iirimaa läänerannikult pärit kudum.

Klassikaline arankampsun on paks üle pea selga tõmmatav džemper, mida katavad mitmesugustest palmikutest ja teistest reljeefsetest koemustritest moodustatud vertikaalsed mustripaneelid. Arankampsuni tüüpiliseks värvuseks on kreemikas naturaalvalge. Traditsioonilisel arankampsunil on 4–6 ülalt alla ulatuvat mustripaneeli laiusega 5–10 cm. Mustripaneelid on nii esi- kui seljaosal kesktelje suhtes sümmeetriliselt paigutatud. Ka varrukad on enamasti kaetud ülalt alla kulgevate mustriribadega.

Kampsunite kudumiseks olevat algselt kasutatud pesemata ja värvimata naturaalvalget või tumedat lambavillast lõnga. Lõng kedrati kuni 1970. aastateni vokiga. Tänu villarasvadele oli sellisest lõngast kootud riideese osaliselt vetthülgav, mis tähendas, et seda sai kanda ka siis, kui kampsun märjaks sai.

Pole selge, millal selliseid kampsuneid Arani saartel kuduma hakati. Saare elanikud on ilmselt sajandeid kandnud mõnd kootud kampsuni kohalikku varianti nagu Briti saarte teisteski piirkondades. Tõenäoliselt sarnanes see Guernsey kampsuniga. Arani saarte naaberregioonides Iirimaal kasutati üsna sarnaseid mustreid, kuid sealsed kampsunid erinevad arankampsunitest nii lõike poolest kui ka selle poolest, et need kooti peenemast lõngast.

Ajaloolased on seisukohal [1], et tegelikult leiutati arankampsun oma praegu tuntud kujul 20. sajandi alguses ettevõtlike naiste poolt eelkõige müügi eesmärgil. Jämedam lõng ning lihtsam konstruktsioon võeti kasutusele töömahu vähendamiseks ja tootluse suurendamiseks.

Tuntuim arankampsunitega seotud legend räägib, et igal perel olid välja kujunenud oma mustrikombinatsioonid ja nende paigutus kampsunil, nii et uppunud meremeest sai tema kampsuni abil identifitseerida. Selle legendi aluseks arvatakse olevat J. M. Synge'i 1904. aastal kirjutatud näidend Riders to the Sea ("Ratsanikud merre"), milles uppunu isik tehakse kindlaks käsitsi kootud riideesemete järgi. Tegelikult on näidendis mainitud ja identifitseerimiseks kasutatav ese lihtne sokk, mille kuduja ära tunneb silmade arvu ja kudumisel tehtud vea tõttu.

Tõendid perekondlike mustrite süsteemse kasutamise kohta puuduvad. Mõned vanad kudujad kinnitavad perekondlike mustrikombinatsioonide kasutamist, teised eitavad seda. Küll aga on allikaid, mis kinnitavad, et kaluri kodukoha võis tema kampsuni järgi kindlaks teha. Samuti kooti kandja nimetähed kampsuni alumisse serva.

Tõendid puuduvad ka ajalooliste Iiri klannimustrite olemasolu kohta.

  1. "Regional Knitting in the British Isles & Ireland". London: The Victoria and Albert Museum. Originaali arhiivikoopia seisuga 27.10.2007. Vaadatud 02.06.2012.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]