Apellatsioonimenetlus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Apellatsioonimenetlus on edasikaebemenetlus ringkonnakohtus.

Apellatsiooniõigus on ette nähtud põhiseadusega[1]. Põhiseaduse § 24 5. lõigus on sätestatud igaühe õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Põhiseaduse § 149 2. lõigu järgi on ringkonnakohtud teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid.

Apellatsioonimenetlust reguleeritakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku[2] 64. peatükis (§-d 640-658), halduskohtumenetluse seadustiku[3] 18. peatükis (§-d 180-202), kriminaalmenetluse seadustiku[4] 11. peatükis (§-d 318-3431) ja väärteomenetluse seadustiku[5] 13. peatükis (§-d 136-154).

Tsiviil- ja haldusasjade apellatsioonimenetluses kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud.[6] Kriminaal- ja väärteomenetluses arutab ringkonnakohus asja esitatud apellatsiooni/kaebuse piires, kuid laiendab asja arutamise piire kõigile süüdistatavatele/menetlusalustele isikutele, sõltumata nende kohta apellatsiooni/kaebuse esitamisest, kui ilmneb menetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on süüdistatava/menetlusaluse isiku olukorda raskendatud.[7]

Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Eesti Vabariigi Põhiseadus". Riigi Teataja.
  2. "Tsiviilkohtumenetluse seadustik". Riigi Teataja.
  3. "Halduskohtumenetluse seadustik". Riigi Teataja.
  4. "Kriminaalmenetluse seadustik". Riigi Teataja.
  5. "Väärteomenetluse seadustik". Riigi Teataja.
  6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 651 lõige 1, halduskohtumenetluse seadustiku § 197 lõige 1.
  7. Kriminaalmenetluse seadustiku § 331 lõiked 2-3, väärteomenetluse seadustiku § 146 lõiked 2-3.