Ankurdamise efekt

Allikas: Vikipeedia

Ankurdamise efektiks nimetatakse kognitiivset eelarvamust ehk inimese loomupärast omadust otsuste tegemisel jääda kinni esimese ettejuhtuva info (ankru) külge. Selleks võib olla näiteks toote/teenuse hind või mingi muu suvaline (arbuline) suurus. Samuti võib ankurdamisena käsitleda inimese eelarvamusi ja stereotüüpe kellegi või millegi suhtes. Ankurdamise efekti kirjeldasid inglise keeles 1974. aastal esimestena põhjalikumalt Ameerika Ühendriikide teadlased Amos Tversky ja Daniel Kahneman. Nende järgi on ankurdamise efekt otsuse tegemisel ilmneva esialgse väärtuse disproportsionaalne mõju otsuse tegijale.[1] Prantsuse keeles käsitles ankurdamist Serge Moscovic juba 1961. aastal loodud laialt levinud arusaamade kujunemist kirjeldavas sotsiaalsete representatsioonide teoorias.

Amos Tversky ja Daniel Kahneman viisid läbi uuringu [2], kus palusid uuritavatel vastata küsimusele: „Kui palju Aafrika riike kuulub ÜRO-sse?“ Kuid enne seda pidid osalejad tõmbama käima loosiratta, kuhu olid joonistatud numbrid nullist sajani (0–100), loosiratas aga peatus alati numbritel 10 või 65. Kui ratas peatus, küsiti inimestelt, et kas nende arvates jääb küsitud maade arvu protsent üle või alla rattal olnud numbri. Need inimesed, kelle loosiratas peatus number 10 peal, arvasid, et umbes 25% Aafrika riiki on ÜRO liikmed, need aga, kelle loosiratas peatus 65 peal, ütlesid, et see osakaal on 45%. See on klassikaline näide selle kohta, kuidas inimene „ankurdatakse“ kinni esimesena saadud info külge või sellele infole väga lähedale.


Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tversky, A; Kahneman, D. 1974. Judgment under Uncertainty: Heuristics and Biases. Science, New Series, Vol. 185, No. 4157. (Sep. 27, 1974), pp. 1124-1131.
  2. Tversky, A; Kahneman, D. 1974. Judgment under Uncertainty: Heuristics and Biases. Science, New Series, Vol. 185, No. 4157. (Sep. 27, 1974), pp. 1124-1131.