Anders Aagaard

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Anders Aagaard (sündis 1664) oli taani arst.

Tema vanemad olid Ørumi, Viskumi ja Vejrumi pastor Niels Olufsen Mariager (suri 1679) ja Mette Pedersdatter Ostenfeld (suri 1689), pastor Anders Lauridsen Aagaardi (1609–1661) lesk.

Ta lõpetas 1683 Kalundborgis gümnaasiumi ning sai 1686 filosoofiabakalaureuse kraadi.

Aastal 1688 määrati ta meditsiini ja kirurgia professoriks. Pärast viie-kuue aasta pikkust välismaal viibimist sai ta professorikoha filosoofiateaduskonnas, kuid hakkas lugema ka meditsiini ja kirurgia loenguid. Viimased ei olnud tol ajal ülikoolis kombeks. Peale selle õpetas ta oma eralaboratooriumis metallurgiat.

Aastal 1696 sai ta tõeliseks kantseleinõunikuks, 1698 tõeliseks justiitsnõunikuks, 1697 konsistooriumi liikmeks ning vanima ülikoolilegaadi Johan Friisi efooriks.

Aastal 1699 nimetas kantselei komisjoni, et uurida Aagaardi kaebust Michel Stryveri lese vastu, kes hoolimata lubadusest abielluda oli sakslasega põgenenud.

19. oktoobril 1699 oli Aagaard viimast korda konsistooriumi koosolekul. Mõni päev hiljem lahkus ta riigist. Aprillis 1700 oli ta Haagis. Tema edasise saatuse kohta pole midagi teada. Tuli välja, et legaadi rahades oli 400 riigitaalri suurune puudujääk. Tõenäoliselt oli Aagardil võlg, millest pääsemiseks ta oli ta püüdnud abielluda rikka lesega. Võib-olla aitas tema õnnetusele kaasa Christian V surm, mis tõi kaasa tema sugulaste Mothide mõju vähenemise.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]