Ameerika piilpart

Ameerika piilpart
Ameerika piilpart
	; Isaslind
	; Emaslind
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Hanelised Anseriformes;
Sugukond	Partlased Anatidae;
Perekond	Part Anas;
Liik	Ameerika piilpart;
Binaarne nimetus
	Anas carolinensis; Gmelin, 1789
	; Ameerika piilpardi levila; – pesitsusala; – aasta läbi; – talvitusala
Sünonüümid
	Anas crecca carolinensis

Ameerika piilpart (Anas carolinensis) on partlaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Välimus

Ameerika piilpart on 34–43 cm pikk. Kaalub 340–360 g.^[2]

Hundsulestikus isaslinnu pea ja kael on punakaspruunid. Silmast kuklani jookseb lai läikivroheline triip. Ülapool on peamiselt hall. Küüdus on roheline. Rind on helekollane väikeste tumedate täppidega. Kõhualune on valge. Nokk ja jalad on tumehallid.^[3]

Puhkesulestikus isaslind sarnaneb emaslinnuga, kuid isaslinnu ülapool on tumedam.^[3]

Emaslind on peamiselt pruunikirju. Kiird ja silmatriip on tumepruunid. Küüdus on roheline. Kõhualune on valge. Nokk on tumehall, nokatüvik on roosakas või kollakas. Jalad on pruunikashallid.^[3]

Noorlind sarnaneb emaslinnuga, kuid noorlinnu kõhualune on täpiline.^[3]

Udusulis poegade ülapool on tumepruun, alapool on kollane.^[2]

Ameerika piilpart sarnaneb välimuselt piilpardiga, kuid ameerika piilpardi hundsulestikus isaslinnul on rinna küljel valge püstitriip.^[3]

Levik

Ameerika pillpardi pesitusala ulatub Alaskast Newfoundlandini, lõunas Põhja-Coloradoni. Talvitusala ulatub USA lõunaosast Hondurase ja Kariibi mere saarteni.^[3]

Teda on kohatud ka Eestis.^[4]

Ameerika piilpardid elavad järvede ääres ja padurates. Talvel võib neid näha ka rannikul.^[2]

Toitumine

Ameerika piilpardid toituvad peamiselt veetaimede, kõrreliste ja lõikheinaliste seemnetest. Kevadel ja suvel söövad nad ka limuseid, usse, koorikloomi ja putukaid.^[2]

Pesitsemine

Ameerika piilpardid pesitsevad üksikult või hajusatest kolooniates. Pesa on lehtede ja udusulgedega vooderdatud sügav lohk.^[2]

Kurnas on 8–11 muna. Haudevältus on 21–23 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 25–30 päeva vanuselt.^[2]

Viited

↑ BirdLife International (2020). Anas carolinensis. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2021.
1 2 3 4 5 6 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi; Cabot, José, toim-d (1992). Handbook of the birds of the world. Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 602. ISBN 978-84-87334-10-8.
1 2 3 4 5 6 Madge, Steve; Burn, Hilary (1992). Wildfowl: an identification guide to the ducks, geese and swans of the world. London: Christopher Helm. Lk 203–204. ISBN 0713636475.
↑ "Eesti lindude nimestik". Eesti Ornitoloogiaühing. Vaadatud 2. augustil 2026.

Välislingid

Ameerika piilpart andmebaasis eElurikkus
Ameerika piilpardi pulmamäng YouTube'is

[1] BirdLife International (2020). Anas carolinensis. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2021.

[del_Hoyo-2] 1 2 3 4 5 6 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi; Cabot, José, toim-d (1992). Handbook of the birds of the world. Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 602. ISBN 978-84-87334-10-8.

[Madge-3] 1 2 3 4 5 6 Madge, Steve; Burn, Hilary (1992). Wildfowl: an identification guide to the ducks, geese and swans of the world. London: Christopher Helm. Lk 203–204. ISBN 0713636475.

[EOÜ-4] "Eesti lindude nimestik". Eesti Ornitoloogiaühing. Vaadatud 2. augustil 2026.

[1]

[2]

[3]

[4]