Ambsõlg
Ambsõlg on kaarsõlg, mis kitsa sõlekeha, väikese terava kaare ja pikkade õlgadega meenutab kujult vibupüssi. Kujunes välja Rooma aladel ajaarvamise alguse paiku. Eesti aladele jõudis lõuna poolt 1. aastatuhande alguses rooma rauaajal[1] ja elas kauem kui enamik teisi kaarsõle tüüpe.
Eesti arheoloogilises materjalis leiab erineva kujuga ambsõlgesid. Nooremal rooma rauaajal esineb tagasipööratud jalaga ambsõlgi, mille jala peenenev ots on mähitud ümber kaare ja tagasipainutatud jalg moodustab nõelahoidja. Laialt levinud on peaoksaga ambsõled. Sõlgi on mõnikord ornamenditud ja kaunistatud rõngasgarnituuriga. Eesti kõige rikkalikuma kujundusega ambsõled on leitud keskmisest rauaajast pärit Kardla aardest. Hilised toretsevad ambsõled võisid küündida pikkuselt üle 10 cm (näiteks Jäbara kalmeist leitud 5. sajandi sõlg on 12 cm pikk[2]), olles samas ka rasked ja kohmakamad kui varasemad. A. M. Tallgren dateeris suured ambsõled 10. sajandisse ja märkis ära nende täieliku eemaldumise germaani eeskujudest.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ http://muinasaeg.ee/louna-eesti-hobeaarded/
- ↑ K. Kirme. Eesti sõled. Kunst, 1986