Amööb
|
See artikkel räägib perekonnast; eluvormi kohta vaata artiklit Amööb (eluvorm); rakutüübi kohta vaata artiklit Amöboidne rakk; tavalise amööbi (Amoeba proteus) kohta vaata artiklit Tavaline amööb; amööbideks võidakse nimetada ka rühma Amoebozoa' |
Amööb (Amoeba) on üherakuliste organismide perekond sugukonnast Amoebidae.
Perekonna esmakirjeldaja on Ehrenberg (1930) või Bery de St. Vincent (1822).
Nad on tavaliselt amöboidsed, kulendite abil kulgevad. Kulendid on lobopoodid. Omavahelist anastomoosi ei esine. Kulendeid on mitu, tavaliselt üks parajasti domineerib.
Rakutuum on vesikulaarne ning sisaldab palju kerakujulisi graanuleid või läbipaistvat endosoomi. Rakutuuma membraan on kärjekujuline või lähedase kujuga.
Tsütoplasmakristallid on tavaliselt bipüramidaalsed, esineb ka lamedaid.
Rakumembraanil on kurrulised või lainelised niidid.
Amööbe leidub magevees, tavaliselt mädanevate taimede pinnal, samuti riimvees ja soolases vees.
Nad ei kuulu kõige tavalisemate protistide hulka.
Amööbid on levinud katseorganismid, sest neid on laboris hõlbus uurida.
Liike
[muuda | muuda lähteteksti]- Amoeba alveolata
- Amoeba discoides
- Amoeba dubia
- Amoeba gorgonia
- Amoeba guttula
- Amoeba leningradensis
- Amoeba limicola
- Amoeba proteus (tavaline amööb), kõige levinum ja tüüpilisem liik
- Amoeba radiosa
- Amoeba spumosa
- Amoeba striata
- Amoeba verrocosa
- Amoeba vespertilio