Alidaad

Alidaad (araabia keelest العضادة al-idhâdah) on astronoomiliste ja geodeetiliste nurgamõõteriistade (astrolaab, sekstant, teodoliit) detail, mis pöörleb ümber telje. Alidaad on ühendatud gradueeritud skaalaga. Alidaadi küljes asub teleskoop ehk viseerimisseade, lugemisseadised ning vesilood. Teodoliidis nimetatakse kogu pööratavat keskosa alidaadiks.

• Teleskoopiline alidaad – modernsemat tüüpi alidaad, mille põhiosaks on teleskoop. Lihtsam kasutada ning mõõtmistulemused on täpsemad võrreldes tavalise alidaadiga.

Teleskoopiline alidaad

• Tavaline (vanemat tüüpi) alidaad – meenutab varrast või pulka, mille mõlemas otsas on sihik ning mille peamiseks materjaliks on puit või metall. Kogupikkus on enamasti kuni 50 cm. Tänapäeval selliseid enamasti ei kasutata kuna nõutud täpsusi on antud alidaadiga raske saada.

Alidaadi ajaloost

Alidaadi esmased variandid

Tegu on tõenäoliselt ühe vanima teadaoleva kaardistamisinstrumendiga. Mõiste alidaad viitas algselt ainult reeglile või sirgele, kuid tähistab nüüd tavaliselt kogu instrumenti, mis sisaldab lihtsaid teleskoopilisi või muid vaateseadmeid koos indekslugemis- või registreerimisseadmetega.

Esialgne variant alidaadist meenutab pulka või varrast, mille mõlemas otsas asuvad labad, milles omakorda on augud. Läbi mõlema augu pidi nägema vastavat objekti. Alidaadi põhimaterjaliks oli enamasti puit, uhkemad olid valmistatud ka elevandiluust. Hilisemal perioodil oli alidaadi põhimaterjaliks messing või mõni muu metall.

Alidaati kasutatakse objektide suuna määramiseks ja seda kasutatakse tavaliselt üksikasjaliku vaatluse käigus. Igal tiivul (nimetatakse ka tihviks või tihviks) on auk, pilu või muu indikaator, mille kaudu saab vaadata kaugemat eset. Alidaadil võib olla ka osuti või osutid, et näidata asukohta skaalal. Alidaadid on valmistatud puidust, elevandiluust, messingist ja muudest materjalidest.