Afiksoid

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Afiksoid ehk poolafiks ehk semiafiks ehk poolliide on sõna osa, mis liidetakse sõnatüvele uue sõna moodustamisel.

Kõige produktiivsem sõnamoodustusviis ongi liite lisamine sõnatüvele. Sõnatüvi on sõna osa, mis eelneb grammatilisele liitele, tunnusele ja/või lõpule ja on oma häälikkoosseisult püsiv. Liited jagunevad ees- ja järelliideteks. Eesti omasõnades on kasutusel vaid üks eesliide: eba-. Järelliiteid on aga väga palju. Igal sõnaliigil on oma kindlad liited.

Afiksoidi puhul on tegemist poolliitega. Poolliite lisamisel saadakse uus sõna, mille tähendus ei erine oluliselt algsest sõnast. Liite lisamisel saadakse aga algse sõnaga võrreldes täiesti teist liiki sõna.

Poolliide: Selle peale uurinud noor poisikeseohtu kalamees vanameest suu lahti ning imestusest päranisilmi.

Liide: Mis kasu saab Eesti kalandus Euroopa Liiduga liitumisest? Esimese lause juures poolliite ärajätmisel ei muutuks sõna tähendus (vrdl poisikeseohtu kalamees ja poisikesest kalamees), ent teise lause puhul on liite kasutamine vältimatu.

Afiksoidi liike[muuda | muuda lähteteksti]

Afiksoid jaguneb

  • sufiksoidiks ehk pooljärelliiteks ja
  • prefiksoidiks ehk pooleesliiteks.

Sufiksoid on vahetu järellisandiga poolliide ja prefiksoid on vahetu eeslisandiga poolliide. Sufiksoid lauses: Korralik tuuleiil võib suurevõitu kübara-kaabu vallatult peast puhuda ja siis on häda käes. Prefiksoid lauses: Teie usk ja kannatlikkus on meile ülitähtsad. Järelosad -mees, -võitu, – jmt toimivad kõik pooljärelliidetena ehk sufiksoididena. Eesosad ala-, üli-, euro- jmt toimivad pooleesliidetena ehk prefiksoididena.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]