Aeronavigatsioon
Aeronavigatsioon on õhusõiduki juhtimist käsitlev õpetus, mis hõlmab liikumistee/suuna valiku, kursi määramise sihtkohani, täpse asukoha kindlakstegemise jms. teooria ja praktika.[1]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Esimest korda kasutati lennuduses aeronavigatsiooni 20. sajandi alguses, kui kaks Portugali meest ületasid Atlandi ookeani lõunaosa. Tol ajal leiutati kaks meetodit – “sextant” ja “path corrector”. Need kaks instrumenti aitasid korrektselt teada anda lennuki positsiooni ja esmakordselt edukalt üle Atlandi ookeani lõunaosa lennata.[2]
Visuaalne ja instrumentaalne lend[muuda | muuda lähteteksti]
[muuda | muuda lähteteksti]
Visuaalne lend (VFR - visual flight rule) tähendab lootsinduse kasutamist selleks, et tuvastada õhusõiduki asukoht, kurss ja kiirus lennu jooksul. Selle meetodi käigus märgitakse üles kaldaorientiirid ja võrreldakse neid aeronavigatsioonikaardiga. Visuaalse lennu regulatsioonid ja reeglid sõltuvad selgest ilmast. Piloodil peab olema võimalik juhtida õhusõidukit visuaalselt, orienteerudes maapinna järgi. Seda viisi kasutades tuleb piloodil ka visuaalsel pildil põhinedes vältida takistusi ja teisi õhusõidukeid. Lootsindus ei ole kõige rahuldavam meede õhusõiduki navigeerimiseks pikamaa lendude puhul, näiteks üle vee või ilma silmapaistvate maamärkideta (majad, kirikud).[1]
Instrumentaallennureeglid (IFR – instrumental flight rule) on reeglite kogum, mille kohaselt piloot juhib õhusõidukit ilmastikutingimustes, mis ei rahulda visuaalse lennu teostamise nõudeid. Sedaviisi opereeritav õhusõiduk peab olema varustatud tarvilike asukohamäärajatega, koos millega koostatakse lennuplaan lennuliikluse teenindajaga väljumislennujaamas.[1]
[muuda | muuda lähteteksti]
Navigatsioonisüsteem hõlmab selliseid instrumente, millega opereeritakse õhusõidukit lennu jooksul juhikabiinist või raadioabivahenditega. Nende peamine eesmärk on õhusõiduki positsiooni määramine.
Esile tõstetakse mitu aeronavigatsioonisüsteemi, mis on jagatud järgmisteks gruppideks:
Globaalne navigatsiooni-satelliidisüsteem - GNSS (Global Navigation Satellite System)[3]
Globaalne navigatsioonis-atelliidisüsteem annab informatsiooni asukohast, ajast, koordinaatidest ja muudest parameetritest, kasutades satelliite[4].
Inertsiaalnavigatsioonisüsteem – IRS (Inertial Reference System)
Inertsiaalnavigatsioonisüsteem märgab kiirendusmõõturi ja üroskoobi kaudu telgede teisaldamist ja määrab lennuki asukoha isegi ilma GPSita. Selle süsteemi töö on täiesti iseseisev, kuid vajab, et enne õhkutõustmist teataksid piloodid süsteemile lennuki asukoha laiuse ja pikkuse kraadides.[3]
Lennujuhtimissüsteem - FMS (Flight Management System)
Lennujuhtimissüsteem on lennukite aju, mis annab sisestatud tee andmete abil lennujuhtimissüsteem pilootidele lennuparameetrite arvutused.[3]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Air Navigation. The Columbia Electronic Encyclopedia, 2013. https://encyclopedia2.thefreedictionary.com/air+navigation. Vaaatud: 22.04.2023
- ↑ J. Barata, A. Mendes, C. Morgado, F. Neves, and A. Silva, “Origins of Scientific Aircraft Navigation,” in 45th AIAA/ASME/SAE/ASEE Joint Propulsion Conference & Exhibit, Denver, Colorado, Aug. 2009. doi: 10.2514/6.2009-5022.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 How an aircraft’s navigation system works. European Aviation Academy Barcelona. 22 november 2022. https://easbcn.com/en/how-does-the-navigation-system-of-an-airplane-work/ Vaadatud: 23.04.2023
- ↑ S. Kumar, “Global Navigation Satellite Systems and their applications in remote sensing of atmosphere,” in Atmospheric Remote Sensing, Elsevier, 2023, pp. 39–62. doi: 10.1016/B978-0-323-99262-6.00006-7.