Abieluveksel
"Abieluveksel" (ka "Abieluleping", originaalis La Cambiale di matrimonio) on Gioachino Rossini koomiline farss (opera lirica) ühes vaatuses Gaetano Rossi libretole Camillo Federici näidendi ja Giuseppe Checcherini libreto "Il matrimonio per lettera di cambio" (1807) järgi.
Esmaettekanne toimus 3. novembril 1810 Veneetsia Teatro San Moisès. Rossini oli 18-aastane, kui see teos tema esimese ooperina lavastati. Esitati 13 korda. Teos on esimene viiest ühevaatuselisest farsist, mille Rossini komponeeris aastatel 1810–1813 Veneetsia Teatro San Moisè jaoks.
Rollide esmaesitajad
[muuda | muuda lähteteksti]- Nicola de Grecis (Slook)
- Clementina Lanari (Clarina)
- Rosa Morandi (Fannì)
- Luigi Raffanelli (Tobia Mill)
- Domenico Remolini (Norton)
- Tomasso Ricci (Edoardo)
Partituur on kirjutatud väikesele orkestrile, mis koosneb flöödist, kahest oboest, kahest klarnetist, fagotist, kahest metsasarvest ja viiulist. Retsitatiive saadavad klavessiin / klaver, tšello ja kontrabass. Rossini mängis orkestris klavessiini.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Rossini komponeeris "La cambiale di matrimonio" mõne päevaga. Avamäng oli kirjutatud siis, kui ta õppis Bolognas Liceo Musicales ja on tänapäeval sageli kontsertidel ette kantud. 1816. aastal etendati farssi Barcelonas ning hiljem kuni 1837. aastani mõned korrad Veneetsias, Triestes, Barcelonas ja Viinis. Vajus seejärel unustusse. 1910 taaselustati ooper Veneetsia Teatro La Fenice poolt. Pärast leiab regulaarset esitamist. Oli Inglismaal 20. sajandi teisel poolel populaarne. Esitati Londonis (1954) ja 1984. aastal Šotimaal Ayris, Stirlingis, Dundees, Dunfermlines ja Invernessis. Itaalias esitati 1991, 1995 ja 2006 Pesaros Rossini festivalil. 1992. aastal kanti ette Maceratas Teatro Lauro Rossi poolt. Eestis esitatud Vanemuises 1985 ja EMA ooperistuudio 1992 ja 2002.
Rollid
[muuda | muuda lähteteksti]- Sir Tobia Mill, inglise kaupmees (bass-bariton)
- Fannì, Milli tütar (sopran)
- Slook (bariton), Kanada kaupmees
- Edoardo Milford, Fanny armastatu (tenor)
- Norton, Milli toapoiss (bass)
- Clarina, Fanny toatüdruk (metsosopran).
Faabula
[muuda | muuda lähteteksti]Tegevus toimub 18. sajandi Inglismaal varaka ja ekstsentrilise kaupmehe Sir Tobia Milli elegantse maja elutoas. Kui Mill viibib Ameerikas ärireisil on Kanada kaupmees Slook pakkunud talle suure summa raha, kui too leiab talle sobiva abikaasa. Mill pakub oma tütart Fannìt ja annab küpsele Kanada kaupmehele vastava „veksli”. Slook saadab Millile abielulepingu, mis jõuab varem Inglismaale kohale, kui Mill naaseb Ameerikast. Majateenijad Norton ja Clarina saavad lepingu sisust teada. Milli koju naastes annab ta korralduse Slooki Euroopasse saabumise ajaks valmistada tütar kihlumiseks ette. Fanni on aga armunud puruvaesesse perekonna sõpra Edoardo Milforti, kes on otsekohe valmis võitlema oma positsiooni säilitamise pärast. Nende armastust on Milli ees hoitud saladuses Eduardo kehva rahalise seisu tõttu. Slook saabub kohale, kuid teda häirib teenijaskonna ning Fannì ebasõbralik vastuvõtt. Viimane teatab, et kui teda sunnitakse abielluma Slookiga, siis kraabib ta tal silmad peast. Sellest häirituna teatab Slook Millile, et loobub Fannìst. Solvatud Mill kutsub Slooki duellile. Slook kurdab Edoardole ja Fannìle, et tema kodumaal poleks külalisega nii toimitud. Noortel hakkab häbi ja nad jutustavad kanadalasele kogu tõe. Noorte kiindumus jätab Slookile sügava mulje ja ta otsustab neid aidata. Mill tuleb solvamise eest rahuldust nõudma, ehkki on araks löönud. Slook veenab teda noorte abielu toetama. Millil on hea meel. Ta teeb Edoardo oma pärijaks ning kõik lõpeb õnnelikult.
Muusikanumbrid
[muuda | muuda lähteteksti]- Avamäng (Sinfonia)
- Nortoni, Clarina ja Milli tertsett „Non c'è il vecchio sussurrone”
- Edoardo ja Fanni duett „Tornami a dir che m'ami”
- Slooki aaria „Grazie, grazie!”
- Slooki, Fanni ja Edoardo tertsett „Darei per sì bel fondo”
- Clarina aaria „Anch'io son giovane”
- Milli ja Slooki duett „Dite presto dove sta”
- Fanni aaria „Vorrei spiegarvi il giubilo” (kasutas seda hiljem Il barbiere di Siviglia Rosina aarias)
- Milli, Slooki, Clarina, Fanni, Nortoni ja Edoardo ansambel „Porterò così il cappello”
Allikad
[muuda | muuda lähteteksti]- The New Penguin Opera Guide. London, 1997
- Osborne, Charles. The Bel Canto Operas of Rossini, Donizetti, and Bellini, London, 1994
- Made, Tiit. Ooperimaailm I köide, Tallinn, 2012