ABC saared

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
ABC saared
Ümbritseb Kariibi meri
Koordinaadid 12° 10′ N, 69° 0′ W
Saari 3
Kogupindala 925 km²
Elanikke
275 650 (2014)
298 in/km²
ABCEilandenLocatie.PNG

ABC saared on Tuulealuste saarte kolm kõige läänepoolsemat saart Kariibi meres. Saared asuvad Venezuelast põhja pool.[1] Saarte nimed on tähestiku järjekorras Aruba, Bonaire ja Curaçao. Kõik kolm saart kuuluvad Madalmaade Kuningriigile, kuigi nad asuvad väljaspool Euroopa Liitu. Aruba ja Curaçao on autonoomsed omavalitsusüksused, aga Bonaire Hollandi omavalitsusüksus.

Asend[muuda | muuda lähteteksti]

ABC saared on osa Tuulealustest saartest, mis on Väike-Antillide läänepoolseim piirkond. Nad asuvad otse Venezuela Falcóni osariigist põhja pool. Oma poliitilise ajaloo tõttu peetakse neid koos teiste Kariibi mere saartega mõnikord Põhja-Ameerika osaks, kuigi nad asuvad geograafiliselt Lõuna-Ameerikas. Läänest itta liikudes on saarte järjekord Aruba, Curação ja Bonaire.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Saartel on tohutult mitmekesine elusloodus, sealhulgas flamingod ja neli merikilpkonna liiki.[2] Aruba on tasane saar, mis on avatud ookeani hoovustele. Bonaire'i ja Curaçaod ümbritsevad rifid ja seega on nad halva ilma eest palju kaitstumad. ABC saartel on ebatüüpiline kuum kõrbekliima, kus sademete aurustumine ületab sadestumise. Nende saarte pinnas hoiab vähe niiskust. ABC saared on üldiselt väga kuivad, välja arvatud lühikese vihmaperioodi vältel oktoobrist detsembrini või jaanuarini. Vihmaperioodi mõjutab tugevalt El Niño.[3] Temperatuur on ABC saartel ühtlaselt kõrge, keskmiselt 28–37 °C aasta läbi. Keskmise ja madala õhuniiskuse korral langeb see harva alla 20 °C.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Afrokariibi inimesed moodustavad suure osa Curaçao ja Bonaire'i elanikkonnast ja eurooplased moodustavad suurema osa Aruba elanikkonnast. Ladina-Ameerikast ja Euroopast on saartele toimunud ulatuslik sisseränne. Hollandi keel on saarte ametlik keel olnud enamiku nende ajaloost. Saartel on välja kujunenud ainulaadne kreoolkeel, mida tuntakse papiamento nime all.[4] Erinevalt teistest kreoolkeeltest ei vähene papiamento keele kasutus ja see muudeti ametlikuks keeleks 7. märtsil 2007.[5] Papiamento keele päritolu üle vaieldakse, kas see pärineb portugali või hispaania keelest. Seda mõjutavad tugevalt hispaania ja inglise keel.

Juhtimine[muuda | muuda lähteteksti]

Aruba ja Curaçao on Madalmaade Kuningriigi autonoomsed riigid ning neil on oma parlament ja peaminister. Bonaire omavalitsus allub Hollandi seadustele. Aruba, Bonaire ja Curaçao on kõik Euroopa Liidu põhiseaduslikud saared, nad kuuluvad ELi ülemeremaade ja -territooriumide hulka. Nende saarte kodanikel on Euroopa pass ja nad saavad hääletada Euroopa Parlamendi valimistel, kuid nad ei asu Euroopa Liidu Schengeni piirkonnas.

Turism[muuda | muuda lähteteksti]

Bonaire on tuntud kui sukeldujate paradiis, ökoturism mängib selle majanduses suurt osa. Bonaire ja Curaçao rifid on populaarsed turismisihtkohad.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Amerigo Vespucci kirjade järgi avastas ABC saared esimesena üks Christopher Columbuse kaptenitest, Alonso de Ojeda, kes maabus sinna aastal 1499.[6] Väidetavalt nimetas ta saari põliselanike, Caiquetio indiaanlaste tõttu Las islas de los Gigantes ehk Hiiglaste saared. Esimene teadaolev saarte avastaja Euroopast oli Amerigo Vespucci, kelle kartograaf Juan de la Cosa kirjeldas saari esimesena. 1527. aastaks olid hispaanlased moodustanud valitsuse ja toonud saartele katoliikluse.

Aastal 1634 võitlesid hollandlased hispaanlastega kontrolli üle saartel. Hollandlased võitsid. Dutch West India Company arendas piirkondi, asutades Curaçaole suure sadama. Orjakaubanduse kaotamine 1863. aastal mõjus saarte majandusele laastavalt, kuid kui Venezuelas 20. sajandi alguses avastati nafta, taastus ka saarte majandus ja neist said suured naftatöötlemiskeskused.

Aastast 1815 kuni 1954 olid kolm saart tuntud kui Curaçao koloonia ja sõltlasmaad. Sellesse kolooniasse kuulusid erinevatel aegadel ka Hollandi Suriname ja Sint Eustatius ning sõltlasmaad. 1954. aastal said ABC saared Hollandi Antillide osaks, mis andis neile poliitilise autonoomia Madalmaade Kuningriigis. 1986. aastal loobus Aruba Hollandi Antillidest, saades kuningriigis eraldi riigiks.[2] Pärast Hollandi Antillide laialiminekut 10. oktoobril 2010 sai Curaçao Arubaga sarnase staatuse. Bonaire'ist sai Madalmaade kohaliku omavalitsuse üksus, kuigi ta säilitab oma staatuse Euroopa Liidu ülemereterritooriumil.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Debra Miller (2005). Caribbean Islands (Lonely Planet). Lonely Planet. 4 trükk. Lk 723. ISBN 978-1-74104-055-5
  2. 2,0 2,1 Lynne M. Sullivan (2006). Adventure Guide to Aruba, Bonaire & Curaçao. Edison, New Jersey: Hunter Publishing. ISBN 978-1-58843-572-9
  3. Dewar, Robert E. and Wallis, James R, Geographical patterning in interannual rainfall variability in the tropics and near tropics: An L-moments approach,Journal of Climate 12, lk 3457–3466.
  4. Narin, Attila. "Papiamentu is the local language of the ABC Islands – Aruba, Bonaire, and Curaçao". narin.com, 29. september 2003. Vaadatud 09.07.2010.
  5. "Aruba Language". arubavisit.info, 28. juuni 2010. Vaadatud 09.07.2010.
  6. Richard Konetzke (1963). Entdecker und Eroberer Amerikas ; von Christoph Kolumbus bis Hernán Cortés. Frankfurt am Main: Fischer Bücherei. Lk 54–55.