Lehekülje A lähteteksti vaatamine

{{See artikkel|räägib A-tähest; kirillitsa tähe kohta vaata artiklit [[А]]; kreeka tähe kohta vaata artiklit [[Alfa]]; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[A (täpsustus)]].}}
[[Image:Latin A.svg|right|100px|]]

'''A''' ('''a''') on [[eesti tähestik]]u ja [[ladina tähestik]]u ning paljude teiste [[ladina kiri|ladina kirja]] kasutavate keelte [[tähestik]]e esimene [[täht (kiri)|täht]].

[[Ladina tähestik]]u täht A tuleneb [[kreeka tähestik]]u esimesest tähest [[alfa]].    

==Hääldus==
Nii [[eesti tähestik|eesti]] ja [[ladina tähestik]]u A kui ka [[kreeka tähestik]]u [[alfa]] annavad edasi [[häälik]]ut [[a (häälik)|a]]  (eesti keeles [[ümardamata madal tagavokaal]]). 

[[Eesti keel]]es märgitakse pikka [[a (häälik)|a]]-häälikut kahekordse a-tähega (aa), [[vanakreeka keel|vanakreeka]] ja [[ladina keel]]es märgiti vastavalt tähega [[alfa]] ja A nii lühikest kui ka pikka a-häälikut, mis vastasid [[foneem]]idele /a/ ja /a:/. 

''A'' kõlab eri keeltes erinevalt. A-täht ei pruugi tähistada sama häälikut mis kreeka [[alfa]] ning võib ka ühes ja samas keeles tähistada mitut häälikut. Näiteks [[inglise keel]]es võib see tähistada umbes 12 eri häälikut. 

A-tähe kõige levinumad häälikulised vasted on [[ümardamata madal tagavokaal]] (/ɑ/) ja [[ümardamata madal keskvokaal]] (/a/).   

===Inglise keel===
A-täht märgib inglise keeles tavaliselt [[ümardamata vaegmadal eesvokaal|ümardamata vaegmadalat eesvokaali]] [æ] (nagu sõnas ''pad''), [[ümardamata madal tagavokaal|ümardamata madalat tagavokaali]] [ɑː] (nagu sõnas ''[[:wikt:father|father]]'') või [[diftong]]i [eɪ] (nagu sõnades ''[[:wikt:ace|ace]]'' ja ''[[:wikt:major|major]]''; hääldus võib murdeti olla erinev). Viimane hääldus on tekkinud [[Suur Vokaalinihe|Suure Vokaalinihke]] tagajärjel.

===Prantsuse keel===
[[Prantsuse keel]]es hääldub [[kinnine vokaal|kinnise]] või [[lahtine vokaal|lahtise]] ''[[a (häälik)|a]]''-häälikuna. 

Täheühendites:
*ai: kinnine või lahtine ''e''
*aî: lahtine ''e''
*aô: kinnine ''o''
*aoû: u
*au: kinnine või lahtine ''o''
*ay: lahtine ''e'' (sõnas bayer: [aj])
*eau: kinnine ''o''
*aen: nasaliseeritud ''a''
*aim: nasaliseeritud ''e''; täishääliku ees lahtine ''e'' pluss [m]
*ain: nasaliseeritud ''e''; täishääliku ees lahtine ''e'' pluss [n]
*am: nasaliseeritud ''a''; täishääliku ees [am]
*anc: nasaliseeritud ''a''; täishääliku ees nasaliseeritud a pluss [s] või [k]  
*aon: nasaliseeritud ''a''
*ean: nasaliseeritud ''a''

==Foneetilised tähestikud==
Tähestikus [[IPA]] tähistavad A-tähe variandid mitmesuguseid täishäälikuid. 

Tähestikus [[X-SAMPA]] tähistab suurtäht A [[ümardamata madal tagavokaal|ümardamata madalat tagavokaali]] ja väiketäht a [[ümardamata madal eesvokaal|ümardamata madalat eesvokaali]].

==Ajalugu==
{| align="center" cellspacing="10"
|- align="center"
|[[Image:EgyptianA-01.svg|Egiptuse hieroglüüf]]<br />[[Egiptuse hieroglüüfkiri|Egiptuse hieroglüüf ]]<br />härja pea
|[[Image:Proto-semiticA-01.svg|Algsemi kiri]]<br />[[Algsemi kiri|Algsemi]]<br />härja pea
|[[Image:PhoenicianA-01.png|Foiniikia aleph]]<br />[[Foiniikia kiri|Foiniikia]] ''âlep''
|[[Image:Alpha uc lc.svg|65px|Kreeka alfa]]<br />[[Kreeka kiri|Kreeka]] ''[[alfa]]''
|[[Image:EtruscanA-01.png|Etruski A]]<br />[[Etruski kiri|Etruski]] A
|[[Pilt:RomanA-01.svg|Ladina A]]<br />[[Ladina kiri|Ladina]] A
|}

Täht [[alfa]] pärineb semi ([[foiniikia kiri|foiniikia]]) tähest '' 'âlep'' ([[heebrea kiri|heebrea]] ''aleph'' ([[alef]]; 'härg'), mis märkis [[larüngaalklusiil]]i ja oli tähestiku esimene täht. Foiniikia täht on teada umbes aastast [[1200 eKr]], vastav [[aramea kiri|aramea]] täht on teada [[8. sajand eKr|8. sajandist eKr]] ning [[alfa]] on teada 8. või [[7. sajand eKr|7. sajandist eKr]]. Need tähed olid algselt pikali. Hilisem alfa meenutas praegust suurtähte A, kuid paljudes kohalikes variantides oli tal üks jalg lühem ning põikjoon oli erinevate nurkade all kaldu.  

Nimi tuleb algselt sellest, et tähemärk oli härja pea kujuline, nagu vastav [[egiptuse kiri|egiptuse kirja]] märk ning [[Siinai]] poolsaarel umbes 1500 eKr ühe semi keele üleskirjutamisel kasutatud vastav märk. Samuti on sealt pärit tähe [[alfa]] nimi (ka ''alpsa''). Kõige varasem allikas [[alfa]] ja teiste kreeka tähtede nimede kohta on [[Euripides]]e vanema kaasaegse [[Kallias]]e grammatiline draama, millest on [[Athenaios]]el (x. 453 d) säilinud kolm [[trimeeter|trimeetrit]], mis sisaldavad kõikide [[kreeka tähestik|kreeka tähtede]] nimesid.  

Lineaarse kuju sai see märk umbes [[1000 eKr]] [[Byblos]]es ja teistes [[Foiniikia]] ja [[Kaanan]]i keskustes. 

Et [[vanakreeka keel]]es häälikut, mida see täht tähistas, ei olnud, võtsid [[muinaskreeklased]] selle kasutusele  hääliku ''a'' tähistamiseks (foiniikia kirjas [[vokaal|täishäälikuid]] ei märgitud). 

Läänes elavatelt [[muinaskreeklased|muinaskreeklastelt]] laenasid tähestiku (võib-olla [[etruski kiri|etruski kirja]] ning teiste Itaalias kasutatud kirjade vahendusel) [[muinasroomlased]] ja nendelt võtsid selle üle hilisemad Euroopa rahvad. Kõige varasematel Rooma raidkirjadel on tähtede kuju samasugune nagu kreeklastel. 

Väiketähe ''a'' vorm tuleneb kreeka kirjutuskirjas kasutusel olnud vormist, mis oli algul nurgeline. Ümara vormi sai väiketäht umbes [[4. sajand]]il pKr. 

Teistesse [[itali keeled|itali keeltesse]], välja arvatud võib-olla [[faliski keel]], ei võetud tähestikku lääne kreeklastelt üle otse, vaid [[etruski tähestik]]u vahendusel. 
 
Ka [[kirillitsa]]s on sama kujuga täht [[А]] (varasem nimi [[az]]), mis on üle võetud [[kreeka tähestik]]ust.  

{{tähestik}}

==Koodid==
Tähe ''A'' '''[[ASCII]]-kood''' on 65 ja tähe ''a'' [[ASCII]]-kood on 97.

[[Unicode]]'is on tähe '''A''' kood U+0061 ja tähe '''a''' kood U+0041.

==Sagedus==
Eestikeelses tekstis on ''a''-täht kõige sagedasem. 

Inglise keeles on a-täht sageduselt kolmandal kohal, hispaania ja prantsuse keeles 2. kohal.

==Kultuur==
[[Voltaire]]'i sõnul on ''a''-tähest peaaegu kõigil rahvastel saanud püha täht, sest ta on esimene. 

==Tähistused ja lühendid==

[[Süllogism]]ide puhul kasutatakse tähte A sümbolina, mis tähistab [[üldjaatav otsustus|üldjaatavat otsustust]] üldkujuga "kõik ''x'' on ''y''." Tähti I, E ja O kasutatakse vastavalt [[osajaatav otsustus|osajaatavate otsustuste]] ("mõned ''x'' on ''y''"), [[üldeitav otsustus|üldeitavate otsustuste]] ("ükski ''x'' ei ole ''y''") ja [[osajaatav otsustus|osajaatavate otsustuste]] "mõned ''x'' ei ole ''y''") tähistamiseks. Nende tähtede kasutamise põhjendamiseks viidatakse tavaliselt [[vokaal]]idele [[ladina keel]]e [[verb|tegusõnades]] ''affirmo'' 'jaatan' ja ''nego'' 'eitan'. Nende sümbolite kasutamine ulatub tagasi [[13. sajand]]isse, mõne uurija arvates koguni kreeka loogikuteni. 

[[Matemaatika]]s ja [[loogika]]s kasutatakse [[üldisuskvantor]]i ülesmärkimiseks pea peale pööratud A-tähte &forall; (lühend [[inglise keel]]e sõnast ''all'' 'kõik'; selle võttis [[1913]] kasutusele [[Bertrand Russell]]). Seda loetakse "kõikide ... puhul". Näiteks &forall;''x x+x=2x''  tähendab 'kõikide ''x'' puhul ''x+x=2x'' '.

Matemaatilistes [[võrrand]]ites kasutatakse tähte ''a'' tavaliselt esimese [[konstant|konstandi]] (tuntud arvu), näiteks [[koefitsient|koefitsiendi]] märkimiseks. Järgmised konstandid on sel juhul ''[[b]]'' ja ''[[c]]''. [[Muutuja]]id (tundmatuid) tähistatakse selles seoses tähtedega ''[[x]]'', ''[[y]]'' ja ''[[z]]''. 

Tähti '''a''', [[b]], [[c]] jne kasutatakse ka loeteludes järjekorranumbrite 1, 2, 3 jne asemel, tavaliselt kujul '''a)''', b), c) jne. 

Suurtähte '''''A''''' kasutatakse [[geomeetria]]s esimese punkti tähistamiseks joonisel. Järgmisi punkte tähistatakse ''[[B]]'', ''[[C]]'' jne.

[[Loogika]]s kasutatakse tähte '''''A''''' ka esimese [[termin (loogika)|termin]]i tähistamiseks.

[[Kuueteistkümnendsüsteem]]is on '''A''' või '''a''' [[number]] väärtusega 10.

'''A''' tähistab voolutugevuse mõõtühikut '''[[amper|amprit]]'''.

'''a''' tähistab pindala mõõtühikut '''[[aar]]i''' ja aja mõõtühikut '''[[aasta]]t''' ([[ladina keel]]es ''annus'').   

'''a-''' tähistab ka [[SI-süsteem]]i eesliidet '''[[ato-]]''' ehk 10<sup>−18</sup>.

'''A''' oli [[1957]]. aastani '''[[argoon]]i''' tähiseks.

[[Muusika]]s tähistab '''[[A (muusika)|a]]''' [[noot (muusika)|noot]]i '''la'''.

'''A''' on ettevõtte [[Agilent Technologies Incorporated]] [[börsisümbol]].

[[Daatum]]ites tähendab '''A.''' või '''a.''' ''anno'' ([[ladina keel]]es 'aastal').

[[Kell]]a reguleerimispaneelil tähendab lühend '''A''' ''avancer'' ([[prantsuse keel]]es 'kiiremaks panna') ja lühend R. ''retarder'' ([[prantsuse keel]]es 'aeglasemaks panna').

Müntidel tähendab '''A''' riigi peamist [[rahapaja]] ([[Körmöc]], [[Viin]], [[Pariis]], [[Berliin]]).

'''A''' on [[Austria]] [[mootorsõidukite eraldustunnus]].

==Vaata ka==
*[[alfa]]
*[[ª]] 
*[[À]] 
*[[Á]] 
*[[Â]] 
*[[Ã]] 
*[[Ä]] 
*[[Å]] 
*[[Æ]] 
*[[Ă]] 
*[[Ą]]
*[[Ā]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==

{{vikisõnaraamatus}}
{{Vikisõnaraamatus|a}}
{{brClear}}


[[Kategooria:Ladina tähed]]