2024. aasta Saksi parlamendivalimised
| ||
| ||
Valitakse kõik 120 Saksimaa Maapäeva liiget 61 kohta vajalik enamuse saavutamiseks | ||
---|---|---|
| ||
Arvamusküsitlused Saksimaal aastatel 2019-2024 |
Saksimaa 2024. aasta parlamendivalimised on Saksamaa liidumaa Saksimaa kavandatud Saksimaa Maapäeva (Landtag) 8. koosseisu valimised, mis on kavandatud toimuma 1. septembril 2024. Samale päevale on kavandatud valimised toimuma ka naaberliidumaal Tüüringis. Valimiste eel on võimul CDU-SPD-roheliste nn. Keenia koalitsioon eesotsas Michael Kretschmeriga (CDU).
Saksimaa põhiseaduse valimisseaduse kohaselt peavad Maapäeva valimised toimuma pühapäeval või riigipühal ametisoleva valitsuse ametiaja algusest mitte varem kui 58 kuud ega hiljem kui 60 kuud.[1] 2023. aasta juuni lõpus seadis Kretschmeri valitsus valimispäevaks 1. septembri 2024, Maapäev kinnitas selle 28. juunil 2023.[2]
Valimised toimuvad Liidupäeva valimiste sarnase segasüsteemiga. Minimaalne Maapäeva kohtade arv on 120, millest 60 valitakse otsestes ringkondades majoritaarselt esimeste häältega (Erststimmen). Liidumaa tasemel jaotatakse teiste hääled (Zweitstimmen) proportsionaalselt D'Hondti meetodiga, 5% valimiskünnisega või vähemalt kahe kohaliku mandaadi võitmisega. Kui üks partei võidab rohkem kohalikke mandaate, kui talle proportsionaalselt on ette nähtud, lisatakse teisetele parteidele tasandusmandaate, millega Maapäeva kohtade arv suureneb.[3]
Kolm kuud enne valimisi, 9. juunil toimusid üleriiklikud Euroopa Parlamendi valimised, kus Ida-Saksamaal pääsesid selgelt domineerima parempopulistlik AfD ja uus vasakpopulistlik BSW. Ka Saksimaal tuli AfD 31.8% häältega esimeseks, BSW tuli 12.6% häältega CDU järel kolmandaks. AfD tuli liidumaal esimeseks kõikides kreisides ning ka kolmes kreisivabas suurlinnas - Dresdenis, Leipzigis ja Chemnitzis.[4]
Valimistulemused
[muuda | muuda lähteteksti]Valimisõiguslikke kodanikke Saksimaal oli 3 181 013, valimas käis 2 367 699 ehk 74,43%.[5]
Partei[6] | Valimisnimekirja hääled | % | Võrreldes eelmisega | Kohad | Ühemandaadilised hääled | % | Kohad | Kokku kohti | Võrreldes eelmisega | |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Kristlik-Demokraatlik Liit | CDU | 749 216 | 31.91 | -0.2% | 14 | 805 231 | 34.43 | 27 | 41 | -3 |
Alternatiiv Saksamaale | AfD | 719 274 | 30.63 | +3.13% | 12 | 794 176 | 33.96 | 28 | 40 | +3 |
Sahra Wagenknechti Liit | BSW | 277 173 | 11.81 | Uus | 15 | 148 350 | 6.34 | 0 | 15 | Uus |
Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei | SPD | 172 002 | 7.33 | -0.39% | 10 | 144 407 | 6.17 | 0 | 10 | -1 |
Rohelised | GRÜNE | 119 964 | 5.11 | -3.52% | 5 | 119 016 | 5.09 | 2 | 7 | -6 |
Vasakpartei | LINKE | 104 888 | 4.47 | -5.89% | 4 | 149 120 | 6.38 | 2 | 6 | -8 |
Vabad Valijad | FW | 53 008 | 2.26 | -1.1% | 0 | 113 042 | 4.83 | 1 | 1 | +1 |
Muud | 152 391 | 6.49 | 0 | 65 393 | 2.80 | 0 | 0 | 0 | ||
Kokku | 2 347 916 | 100 | 60 | 2 338 735 | 100 | 60 | 120 | 0 | ||
Kehtetuid sedeleid | 19 783 | 0.84% | 28 964 | 1.22% |
Vaba Demokraatlik Partei (FDP), mis eelmistel valimistel jäi 4.5% häältega alla valimiskünnise, sai seekord vähem kui 1% hääli (0.89%), jäädes alla isegi Loomade Heaolu Parteile (Aktion Partei für Tierschutz), mis sai just 1% häältest.
Vabad Valijad võitsid ühe kohaliku mandaadi - Grimma linnapea Michael Berger tuli oma kohalikus valimisringkonnas Leipzig-Land 3 36.55% esimeste häältega esimeseks, teiste häälte arvestuses aga jäi 13.21% häältega AfD ja CDU järel kolmandaks.[7] Vasakpartei jäi alla 5% valimiskünnise, kuid võitis kaks kohalikku mandaati Leipzigis, mistõttu kvalifitseerus proportsionaalsete kohtade jaotusele.[8] Rohelised võitsid ühe kohaliku mandaadi Leipzigis ja ühe Dresdenis.
CDU jäi napilt AfD ees peale, AfD jäi napilt ilma nn. "blokeerivast vähemusest" (Sperrminorität) ehk rohkem kui ühest kolmandikust kohtadest, mis oleks parteile andnud vetoõiguse kaht kolmandikku häälteenaamust nõudvate toimingute üle nagu kohtunike ametisse nimetamine ja põhiseaduse muutmine, isegi kui partei ise valitsuses ei osale.[9]
Senine CDU-SPD-roheliste koalitsioon jäi kolme kohaga (58) napilt alla enamuse. BSW riiklik parteijuht Sahra Wagenknecht teatas ARD-le valimistejärgselt antud intervjuus, et eelistab moodustada koalitsiooni kas CDU ja/või SPDga.[10] BSW Liidupäeva liige Sevim Dağdelen, kes on üheks partei välispoliitika eestvedajaks, teatas 7. septembril, et partei kummalgi liidumaal koalitsioonis osalemise üheks eelduseks on Ukrainale relvasaadetiste lõpetamine föderaalvalitsuse poolt.[11]
9. septembril kohtus liidumaa peaminister Kretschmer Wagenknechtiga, et "arutada võimalusi konstruktiivseks poliitiliseks koostööks", et alustada läbirääkimisi BSWga liidumaa tasandil. CDU riiklik juht Friedrich Merz palus parteiliikmetel usaldada Kretschmerit ja Tüüringi parteijuhti Mario Voigti, samas teatas, et partei keeldub koostööst või isegi nõupidamistest AfDga.[12]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "REVOSax Landesrecht Sachsen - Sächsisches Wahlgesetz – SächsWahlG". www.revosax.sachsen.de. Vaadatud 9. jaanuaril 2024.
- ↑ "Nun offiziell: Sachsen wählt am 1. September 2024". www.saechsische.de (saksa). Vaadatud 9. jaanuaril 2024.
- ↑ "REVOSax Landesrecht Sachsen - Sächsisches Wahlgesetz – SächsWahlG". www.revosax.sachsen.de. Vaadatud 9. jaanuaril 2024.
- ↑ "Ergebnisse Deutschland - Die Bundeswahlleiterin". www.bundeswahlleiterin.de. Vaadatud 16. septembril 2024.
- ↑ Öffentlichkeitsarbeit, Referat Kommunikation und. "Wahlergebnisse - Wahlen - sachsen.de". www.wahlen.sachsen.de (saksa). Vaadatud 12. septembril 2024.
- ↑ "Landtagswahl - Ergebnisse in der Tabellenansicht für Bayern". landtagswahl2023.bayern.de. Vaadatud 30. oktoobril 2023.
- ↑ Öffentlichkeitsarbeit, Referat Kommunikation und. "Wahlergebnisse - Wahlen - sachsen.de". www.wahlen.sachsen.de (saksa). Vaadatud 12. septembril 2024.
- ↑ "Wahlsystem Landtagswahl Sachsen 2024". Wahlrecht.de (saksa). Vaadatud 12. septembril 2024.
- ↑ Tschirner, Ulrike; Sadeghi, Julian; dpa; AFP (2. september 2024). "Sperrminorität der AfD: Sitzverteilung in Sachsen könnte falsch berechnet worden sein". Die Zeit (saksa). ISSN 0044-2070. Vaadatud 12. septembril 2024.
- ↑ "Germany: Thuringia and Saxony elections propel far-right AfD – DW – 09/02/2024". dw.com (inglise). Vaadatud 12. septembril 2024.
- ↑ "Außenpolitikerin Dagdelen konkretisiert Bedingungen für Regierungsbeteiligung in Thüringen und Sachsen". www.diesachsen.de (saksa). Vaadatud 12. septembril 2024.
- ↑ "Nach Landtagswahlen in Sachsen: Kretschmer trifft sich zum Gespräch mit Wagenknecht". Der Spiegel (saksa). 9. september 2024. ISSN 2195-1349. Vaadatud 12. septembril 2024.