15. sajand

15. sajand ehk XV sajand pKr ehk XV sajand m.a.j. on kristliku ajaarvamise viieteistkümnes sajand, mis algas 1. jaanuaril 1401 ja lõppes 31. detsembril 1500.

Bütsantsi pealinn Konstantinoopol langes 1453. aastal moslemitest osmanitürklaste kätte. See tähistas Bütsantsi ja ühtlasi Rooma riigi lõppu ning mõnede ajaloolaste arvates märgib see sündmus ka keskaja lõppu.

Konstantinoopoli langemise tõttu liikusid Kreeka õpetlased ja tekstid Itaaliasse, mis mängis olulist rolli renessansi arengus. Johannes Gutenberg arendas edasi trükimasinat, mis hakkas mõjutama teabe levikut. Itaalias arenesid panganduse ja raamatupidamine. Itaalias aitas jõudude tasakaalu säilitada Lodi rahu (1454), millega Milano hertsogiriik ja Veneetsia vabariik lõpetasid omavahelise kaua kestnud vastasseisu ning rahu jätkuna moodustati Itaalia Liiga.

Lääne-Euroopas lõppes saja-aastane sõda Prantsusmaa kuningriigi võiduga. Prantsusmaa kuningas Charles VIII vallutas Bretagne'i hertsogiriigi, liitis ta Bretagne'i ning tegi seega lõpu Prantsusmaa killustatusele. Skandinaavias domineeris Kalmari unioon (1397–1523) Margrete I (1353–1412) juhtimisel.

Isabel I, Kastiilia kuninganna ja Aragóni krooni valduste kuningas Fernando II-ga abielu pani aluse Hispaania poliitilisele ühendamisele. Sajandi lõpus algasid Itaalia sõjad (1494–1559), kus osalesid Itaalia linnriikide kõrval enamik Lääne-Euroopa suurriike.

Algasid Portugallaste suured maadeavastused. Sajandi lõpul jõudis Portugali meresõitja ja maadeavastaja Vasco da Gama Indiasse. Ta oli esimene eurooplane, kes jõudis Indiasse mööda merd.

Ameerikas jõudsid Asteekide riik kui ka Inkade riik oma mõjuvõimu tippu. Sajandi lõpul toimusid Christoph Kolumbuse ja teiste eurooplaste avastusretked Ameerikasse, mis panid aluse Euroopa kolonisatsioonile Ameerikas. Keskaja lõpu piirina on määratletud ka Kolumbuse maabumist Ameerikas.

Aasias nõrgenes Timur-Lenki riik ning afgani Lodi dünastia võttis üle Delhi sultanaadi. Hiinas rajati Keelatud linn ning Zheng He juhtimisel tehti merereise Kagu-Aasiasse, Lõuna-Aasiasse ja Ida-Aafrikasse.

Aafrikas viis islami levik Nuubia kristlike kuningriikide hävinguni. Mali riik nõrgenes ning esile hakkas tõusma Songhai riik.

Eestis toimus aastatel 1480–1481 Liivimaa-Pihkva sõda.

Sündmused

Baseli-Firenze kirikukogu (1431–1449)
Ferrara-Firenze kirikukogu (1438–1443). 1439. aastal võeti vastu ida ja lääne kiriku liit, kreeka-katoliku kirik nõustus Rooma paavsti primaadiga ning katoliku kiriku teoloogia põhimõtetega.

Moskva suurvürst Ivan III lõpetas 1480 ametlikult Moskva vasallisõltuvuse tatarlastest, kui pärast vastasseisu Suurhordi khaani (1465–1481) Ahmedi vägedega Ugra jõel loobusid khaani väed Ivani valdustesse tungimast.
1488: portugali meresõitja Bartolomeu Dias purjetas esimese teadaoleva eurooplasena ümber Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatipus.

1492: Christoph Kolumbus jõudis Ameerikasse.
1492: Martin Behaimil valmis vanim tänapäevani säilinud Maad kujutav gloobus, Maa Õun.
1494. aastal puhkes esimene Itaalia sõda.
1499. aastal puhkes teine Itaalia sõda.