Żarnowieci tuumaelektrijaam
Żarnowieci tuumaelektrijaamast oli kavandatav tuumaelektrijaam Poola Rahvavabariigis, millest pidi saama riigi esimene tuumaelektrijaam.
Pärast hüdroloogilisi, seismoloogilisi ja demograafilisi uuringuid alustati elektrijaama ehitust 31. märtsil 1982 Gdanski vojevoodkonnas Żarnowieci külas, mis asub Gdanskist ligi 80 kilomeetrit loodes. Jahutuseks pidi kasutatama lähedalasuvat Żarnowieci järve. Samas uuringus plaaniti ka Poola teist tuumajaama Klempiczis (ligi 60 km Poznanist loodes).
Jaam pidi rajatama 70 hektarisele maa-alale (terve jaamakompleks pidi enda alla võtma 425 ha) ja kasutama nelja Škoda tehases toodetavat VVER-440 surveveereaktorit kogunimivõimsusega 1860 MW, turbiinid ja generaatorid oleks toodetud Poolas. Esimene energiaplokk oleks pidanud valmima detsembris 1990 ja teine detsembris 1991. Pärast Tšornobõli katastroofi algasid aga protestid jaama vastu.
Pärast kommunismi lõppu Poolas otsustas peaminister Tadeusz Mazowiecki 2. detsembril 1989 jaama ehituse aastaks peatada, et koguda arvamusi ja informatsiooni tuumaenergia saatuse kohta. 27. mail 1990 Gdanski vojekoodkonnas peetud referendumil hääletas 86,3% valijatest jaama ehituse jätkamise vastu. Ka näiteks Lech Wałęsa oli tuumajaama vastu. 4. septembril 1990 katkestas Poola ministrite nõukogu jaama ehituse lõplikult tööstusminister Tadeusz Syryjczyki soovitusel, väites, et jaam oleks Poola energiavõrgus ebavajalik ja turvalisus oli küsitav. Selleks ajaks oli enamus jaama toetavast infrastruktuurist ja ligi 40 protsenti esimesest energiaplokist valmis ehitatud. Kaks reaktorit müüdi tuumaelektrijaama töötajate õppeotstarbeks – üks Soome Loviisasse ja teine Ungarisse Paksi.
Jaama katkestamine tähendas Poolas, kus lõviosa elektrienergiast toodetakse kivisöest, süsihappegaasi ja muude saasteainete suurenemist.