Arutelu:Arnold Rüütel

Miks ei tohi pildi allkirjaks olla "Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel"? Siim 13:40, 18 juuli 2005 (UTC)

muidugi tohib, aga ise kasutaksin portreefotode juures lihtsalt isikunime. Eserb

Esimesel juhul ütleb pildiallkiri, et foto on tehtud Rüütli presidendiks oleku ajal. Kui aga sellist täpsustust pole vaja, siis võiks pilt olla ilma allkirjata, sest on ju selge, et pildil on kujutatud isik, kellest artikkel räägib. Andres 18:21, 20 juuli 2005 (UTC)

---

Ma ei arva, et anonüümse kasutaja lisatud tekst oleks neutraalne. See, mis lisati, võib olla tõsi, aga ma arvan, et paljud andunud Rüütli fännid solvuvad selle peale. Siim 20. august 2005, kell 16.12 (UTC)

Neutraalsus on mitmeti defineeritav. Pidasin artiklisse muudatusi tehes silmas sellist neutraalsust, kus ei anta hinnanguid stiilis "hea" või "halb" inimene, poliitik, mõte, tegu, vms. Sellest, mida ja miks A.R. millalgi mõtles, artiklis räägita, kuid see, mida ta kommunistliku partei liikmena tegi (aktiivne koostöö Nõukogude võimudega, avalikud sõnavõtud Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise võimaluse vastu), on fakt, mitte hinnang. Selliste faktide mainimata jätmine artiklis, kus samas näiteks leidub ruumi A.R. varasemale tegevusele agronoomi ja zootehnikuna, solvab samuti paljusid inimesi (mind sealhulgas:) ning säärasest loogikast lähtudes ei olekski võimalik A.R.-st kirjutada sellist "neutraalset", s.t. mitte kedagi solvavat artiklit, kus oleks mainitud midagi oluliselt enamat peale tema nime, sünniaja ja -koha. --212.209.42.132 20. august 2005, kell 16.37 (UTC)

Ma ei arva, et artikkel praegusel kujul oleks mitteneutraalne. Olen 212.209.42.132 kommentaariga nõus.--Boy 20. august 2005, kell 16.46 (UTC)

See mis lisati on iseenesest kindlasti mitteneutraalne, sest lisati sihilikult just Rüütlit kompromiteerivat teksti. Iseasi on see, et artikkel on pikem ja ehk teised osad tasakaalustavad seda. Ma ise ei ole ka mingi Rüütli fänn, aga ma jätaksin ajaloo tõlgendamise ajaloolastele. Siim 20. august 2005, kell 16.54 (UTC)

Kuidas võtta. Kui lisati fakte, siis minumeelest on seda vale nimetada kompromiteerivaks materjaliks. See oleks umbes sama nagu keegi kirjutaks atikli Leninist kajastades ainult tema koolipoisielu ja siis seda, kes lisab revolutsioonilise tegevuse ja teisitimõtlejate hävitamise lisaks nagu kompromiteerivat materjali. Arvan, et artikkel tervikuna läks sellest muudatusest paremaks ja adekvaatsemaks.--Boy 20. august 2005, kell 17.09 (UTC)

Tõmbasin ehk veidi neutraalsemaks. Kysimus on rohkem faktide sõnastamises. Minu meelest. --Lulu 20. august 2005, kell 16.58 (UTC)

Läks paremaks küll.--Boy 20. august 2005, kell 17.09 (UTC)

Õigupoolest peaks lõigu "poliitiline tegevus" sissejuhatuseks olema väike ja kerge politoloogiline lõik. Teemaks "paindlikkus 90. aastate poliitikas" ning analoogilised isikud-juhtumid mujal ida-euroopas. --Lulu 20. august 2005, kell 17.12 (UTC)

(Kus Wika näed laita, seal tule ja aita:). Maitse asi (teaduslik vs. ilukirjanduslik), aga mina asetaks selle politoloogilise lõigu veidi tahapoole, st alguses faktid, siis nende laiem kontekst ja kommentaar. Võrdlemis- või mainimisväärseid isikuid leiab nii teiste rezhiimimuutusi läbiteinud riikide kui ka Eesti enda varasemast ajaloost. Meenutagem, et ka mitmete hilisemate (ja hinnanguliselt igati "heade") EW poliitikute tegevus ja avalikud sõnavõtud ei olnud enne 1918. aastat alati tingimata just Eesti riiklikku iseseisvust pooldava iseloomuga. --212.209.42.133 20. august 2005, kell 17.40 (UTC)

Enne 1918. aastat ei olnud mingit Eesti riiklikku iseseisvust olemas. Ei pea (ja ei saagi!) toetada nähtust, mida ei ole olemas ja millest undki ei nähta!

Loogikaviga. Pooldada saab mitte ainult asju, mida pole olemas, vaid ka neid, mida olemas olla ei saagi. Olen tulihingeliselt päkapikkude, Kleini pudelite ja kolmnurksete nelinurkade poolt! Paraku ei kuulu see kõik yldse siia, armas anonyym. --Oop 9. oktoober 2006, kell 22:50 (UTC)

Millalgi 1990. aastate algul lugesin ajalehest, et AR koos Edgar Savisaarega on tõstetud Vene trooninõudleja poolt aadliseisusse. Kas keegi teab selle asjaolu kohta lähemalt, koos allikatega?

---

Kuidas on lood piltide autoriõigusega? Andres 24. aprill 2006, kell 13.10 (UTC)

autoriõigustest Kuivõrd tegu on Presidendi Kantselei arhiiviga ning see on ka piltide juures ära märgitud, ei peaks kasutamisega probleeme olema. Pildid teenivad sama eesmärki, mis neile on algselt antud aadressil www.president.ee

Kogu leheküljel on märge, et autoriõigus kuulub Vabariigi Presidendi kantseleile. Peale selle on igal fotol autor, kellel on autoriõigused. Vikipeedias ei tohi kasutada pilte ega tekste, mille kasutamiseks puudub luba või mis ei ole vabalt kasutatavad. Andres 24. aprill 2006, kell 14.41 (UTC)

Kui fotod on presidendi arhiivi kasutuses, siis ei ole eraldi fotograafi märkimine kohustuslik. Piisab kui lisatakse piltide nö kodukoht.

Asi pole selles. Asi on selles, et Vikipeedias leiduvad materjalid peavad olema teiste poolt kasutatavad vastavalt GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsile. Fotode puhul on teatavaid erandeid, aga mingi litsents peab kindlasti olema. Andres 24. aprill 2006, kell 14.51 (UTC)

tänan täpsustuse eest. vastan homme!

Piltide autoriõigustest: Luba on antud selliselt: võib kasutada küll ja piisab täiesti sellest infost, mis pildi juures juba on. Eraldi fotograafi nime pole vaja välja tuua. VP koduleheküljelt piltide kasutamine pole keelatud juhul, kui fotoga koos mainitakse algallikas.Piret 25. aprill 2006, kell 08.06 (UTC)

Palun pane see märkus iga pildi leheküljele. Võimaluse korral too ära kirjavahetuse täielik tekst. Andres 25. aprill 2006, kell 09.20 (UTC)

siis, et igale ARi fotole juurde? Millist kirjavahetust silmas pead? Kas seda meie oma siin? Piret 25. aprill 2006, kell 10.43 (UTC)

Seda, mida pidasid loa saamiseks. Andres 25. aprill 2006, kell 11.03 (UTC)

Tegin täiendused. Kas see rahuldab? Piret 25. aprill 2006, kell 11.14 (UTC)

Minu arvates piisab, kui allikas on märgitud pildileheküljel. Selles osas Presidendi Kantselei küll täpset juhist ei andnud. Praegusel kujul on allika märkimine pisut häiriv, sest pildiallkiri peaks pigem selgitama, mis on pildil kujutatud, aga kui on kindel, et just nii nõutakse, las siis olla. See luba, mis on saadud, tundub siiski ebamäärane, sest ta annab tingimused ainult Vikipeedias kasutamiseks. Selline luba on vist siiski aktsepteeritud. Andres 25. aprill 2006, kell 11.24 (UTC)

piltide avaldamiseks ja kopeerimiseks on erinevad tingimusd ju ka siin?! Piret 25. aprill 2006, kell 11.30 (UTC)

Ei saa täpselt aru. Üldjuhul on Vikipeedia materjal vabalt kasutatav GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi alusel. Piltide juhul on aktsepteeritud mõningad lisatingimused, nende poliitika muutub ja ma ei ole hetkeseisuga kursis. Andres 25. aprill 2006, kell 11.39 (UTC)

Pildid on kasutamiseks lubatud juhul kui algallikas (presidendi kantselei) on mainitud. Piret 2. mai 2006, kell 06.46 (UTC)

Kas algallikat tuleb mainida artiklis pildiallkirjas või võib piirduda mainimisega pildilehel? Andres 2. mai 2006, kell 07.31 (UTC)

Nii täpseid juhiseid ei saanud. Piret 3. mai 2006, kell 06.31 (UTC)

Arvan, et võib piirduda pildilehega. Näiteks raamatutes on tavaliselt andmed piltide kasutusõiguse kohta koondatud väikeses kirjas ühele leheküljele. Andres 3. mai 2006, kell 06.36 (UTC)

Tean, nõus. Piret 3. mai 2006, kell 06.41 (UTC)

---

Aasta Inimene

Mis see on? Andres 3. mai 2006, kell 06.36 (UTC)

See on tiitel, mida on Eestis välja antud (tänast seisu ei tea) ja mille kohta tuleks oma artikkel luua. Pakun, et teeks mingisuguse Eesti sisese tunnustuste loendi vms. Hetkel ei ole mul mahti seda artiklit kirjutada. Kuid kavas oli. Piret 3. mai 2006, kell 06.40 (UTC)

Aasta inimesi valivad paljud organisatsioonid. Artikli nimest peaks tulema välja, kes-mis on seda aunimetust välja andnud. Näiteks Aasta inimene (Eesti) pole minu meelest õige, sest Eesti Vabariik minu teada ei vali ega nimeta aasta inimest. Taivo 3. mai 2006, kell 15.32 (UTC)

Ja pealegi veel "Aasta Inimene" suurte tähtedega! Andres 3. mai 2006, kell 17.20 (UTC)

Neid nimetusi on erinevalt kirjutatud. Uurin edasi, kuid praegu panen siia välisministeeriumi kodukalt leitud aastakokkuvõttest ühe lõigu: Eesti elanike arvates on aasta inimene Eestis Arnold Rüütel ja aasta sündmus tema võit presidendivalimistel. Maailma aasta inimeseks valis rahvas ES Turu-uuringute AS-i poolt läbi viidud esindusliku avaliku arvamuse küsitluse tulemusel aga Osama bin Ladeni ja aasta sündmuseks 11. septembri terrorirünnaku USAs. (Interfax, 27.12) Piret 4. mai 2006, kell 09.51 (UTC)

Igal juhul ei ole tegemist tunnustusega. Andres 4. mai 2006, kell 10.56 (UTC)

Mis see siis on? Piret 9. mai 2006, kell 09.13 (UTC)

Ma ei oska seda sõnastada, aga aasta inimese nimetus jätab lahtiseks, kas seda inimest tunnustatakse. Muidu peaks ütlema, et ka Osama bin Ladenit tunnustati. Seda muidugi juhul, kui tunnustus implitseerib heakskiitu. Andres 9. mai 2006, kell 09.54 (UTC)

---

kus kirjutas 17. oktoobril 1946 avalduse Üleliidulise Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu liikmeks astumiseks.

Artiklist ei selgu, kas (ja millal) ta vastu võeti. Andres 20. september 2006, kell 01:23 (UTC)

---

Minu meelest on vara kirjutada, et järgmine president on Toomas Hendrik Ilves. Miski võib takistada tal ametisse astuda. Andres 23. september 2006, kell 11:33 (UTC)

Samuti võib juhtuda, et Arnold Rüütel ei saa ametiaja lõpuni oma kohustusi täita, ja tema asemele astub presidendi kohusetäitja. Need on teoreetilised võimalused. Andres 23. september 2006, kell 11:34 (UTC)

Jagan arvamust, aga paistab, et oleks pidanud artiklik kaitsma kuni 8. oktoobrini. Igal pool on parandused juba sisse viidud :)--Mona 23. september 2006, kell 11:56 (UTC)

Tuleb lihtsalt hoolega väljendeid valida. Näiteks võib kirjutada, et Ilves on valitud presidendiks ja tema ametiaeg algab siis ja siis. Andres 23. september 2006, kell 12:03 (UTC)

---

Kustutatud leheküljelt:

Arnold Rüütli pildid mida saab arvutisse salvestada ja Toomas Henrik Ilves

elejanoor@hotmail.com

Andres 4. detsember 2006, kell 20:46 (UTC)

---

Tõstan siia eluloo lõpust ühe väga nõrga lõigu.

Ei saa mainimata jätta et Arnold Rüütel oli suure osa enda ametlikust karjäärist Kommunistliku Partei liige ja tipp funktsionäär ,keda autasustati korduvalt hea töö ja Moskva poolse kommunistliku joone ellu viimise eest Eestis. Hiljem poliitilise olukorra muutudes Eestis vahetas kiirelt enda totalitaarse poliitlise orientatsiooni sobivama vastu.Pöhimötetu inimene ,iseseisev mötlemine ja isiklik initsiatiiv puuduvad kuna enamuse enda töös lähtus rangelt Moskvast saadud direktiividest ja juhtnööridest.

Esiteks ei ole see neutraalne, teiseks on sedasorti info jaoks siin ehk vale koht. Fakt, et ta kuulus kommunistlikusse parteisse, on näha poliitilise tegevuse juures. Kui kirjutada hinnangutest sellele tegevusele, peaks kirjutama 1) neutraalsemalt, 2) mitte ainult nõukogude-aegsest tegevusest, 3) mitte eluloo viimases lõigus. ML 17. veebruar 2007, kell 09:51 (UTC)

Nõus. Erinevatest üldhinnangutest tema tegevusele tuleks kirjutada eraldi alajaotuses. Andres 17. veebruar 2007, kell 10:12 (UTC)

---

Mis neutraalsusest te räägite sellise vana kommunisti ja Moskva okupatsiooni vöimu käsilase puhul.Vötke möistus pähe.Selle mehe koht on vangimajas , aastatepikkune karjäär kommunistlikus parteis tippfunktsionäärina ja laastamine mida ta läbi viis Eesti ajude ,kultuuri hukallal ,on kyllalt suur kuritegu rahvuse vastu .Ja te julgete räägita veel neutraalusest siin juures .Olete samasugused sabaliputajad nagu ilane ajudeta Arnold ,Ega höbedane lokk ei aita IQ taset tösta .