Turism ja kultuur

Turism on aktiivse puhkuse liik – see on reis, kas organiseeritud või individuaalne kindla eesmärgiga. Turismi võib jagada kaheks osaks: 1) massiturism, mille osalejateks on turistid; 2) organisatsioonid ja reiside kaasamine ning selle realiseerimine toimub erinevate ettevõtete kaudu. Kaasaegne turism on sotsiaalne sfäär, selle eripäraks on sotsiaalne suund. Viimasel aastakümnetel areneb turism väga kiire tempoga. Inimese reisimine teistesse riikidesse ja nende kultuuride tutvumine tekitabki sotsiaalkultuurilist suunda. Inimese reisimine teistesse riikidesse ja nende kultuuride tutvumine tekitabki sotsiaalkultuurilist suunda.

Seoses turismiga on tänapäeval kujunenud sotsiaalne iseloom: 1) teenuste kättesaamise protsessiga loob inimene kontakti ühiskonnaga; 2) tarbimine tähendab sotsiaalset stratifikatsiooni. Turism on muutunud globaalseks tööstuseks, see hõlmab hotelle, teisi majutusi, toitlustust, giiditeenust, spordi- ja äriettevõtteid.

Kaasaegne turism vajab kõrgelt kvalifitseeritud inimest, kellel on lai silmaring, kes kiiresti kohaneb olukordadega ja mobiliseerub, püüab kasutada kättesaadud informatsiooni teiste materjalide jaoks ja tegeleb eneseharidusega.

Kultuur

Kultuur on keeruline tervik, mis muudab ühiskondade liikmete käitumismustrit ja suhtluse unikaalseks ja eristuvaks. Kultuur moodustab inimeste eluviisi, aga pärand on see, mida inimesed pärivad minevikust. Pärand hõlmab kultuuri ja sisaldab välimisi esemeid, kuid kultuur hõlmab sisemesi esemeid.

Turismi ja kultuuri seos

Turism ja kultuur hõlmavad erinevaid valkondi, mõlemad ei saa eksisteerida ilma teineteiseta. Kultuur ei ole ainult inimtegevuse tagajärg, see haarab kaasa ka keelt, traditsioone, moraale, uskumusi. Mõlemad aitavad ühiskonnale vahetada omavahel informartsiooni. Tänu turismi ja kultuurile saavad inimesed mõista asju ja nähtusi laiemas tähenduses. Ilma turismi ja kultuurita oleksid inimesed tagasihoidlikumad ja nende arusaam ümbritsevast maailmast oleks väga kitsas. Varem käsitleti turismi ja kultuuri eraldi aspektidena. Kultuuriressursse peeti sihtkoha kultuuripärandi osaks, mis on seotud kohaliku elanikkonna harimisega ja kohaliku või rahvusliku kultuurilise identiteedi toetamisega. Turism oli seotud rohkem vaba aja tegevustega, mis oli eraldatud tavalisest igapäevaelust ja kohaliku elanikkonna kultuurist. Tasapisi nende väärtused hakkasid muutuma, sest turistide motivatsioon ja nende valitud sihtkohtade eristamise kultuuriväärtuste roll muutus selgemaks ja täpsemaks.

Kultuur ja turism on vastastikule kasulikud suhted. Mõlemad tugevdavad kohtade, piirkondade atraktiivsust ja konkurentsivõimet riikides. Kultuur loob erisust ülemaailmsel turul, seepärast on see muutunud turismi ühe tähtsamaks teguriks. Samuti pakub turism olulist vahendit kultuuri edendamiseks ja seega tugevdab kultuuripärandit ja kultuurilist loovust. Samuti kasutatakse kultuurelemente kaubamärkides ja turgude piirkonnas. Kultuuride vormid tugevalt mõjutavad turismisektorit ja enamiku piirkonda (millele keskenduti looduslike varadele).

Kultuuri mõju turismile

Kultuur avaldab mõju turismile nii positiivset kui ka negatiivset. Sotsiaalne ja kultuuriline mõju tähendab sellist mõju, mis tekitab kohalike elanike hulgas sotsiaalseid muutusi, infrastruktuuri parandamist ja elustiili muutust. Positiivne mõju: Selleks et säilitada pärandit, investeeritakse raha turismi suurendamiseks. Samuti täiustatakse infrastruktuuri ja säilitatakse kohalike objekte, mis omakorda on vajalikud hariduse ja vaba aja veetmise jaoks. Korraldatakse kohalike elanike jaoks igasuguseid huvitavaid üritusi. Kohalikud suhtlevad turistidega ja toimub kontakt erinevate rahvuste vahel. Negatiivne mõju: Piirkondade ulatusliku liikluse tõttu ei suuda infrastruktuur toime tulla kiire kasvuga, mille tagajärjeks on ülerahvastatus. Turistid võivad häirida kohalike elanike elu ja nende tavasid, tekitades müra, segadust ja rahutust. Samuti võib toimuda kultuuride segunemine ehk kohalikud kopeerivad teise kultuuri tavasid ja toimub mõlema kultuuri eripära ja moraal. Seega selline segunemine võib tuua usulise väärtuste kaotamist.

Kultuurilised sündmused

Tänapäeval on kunstil suur roll inimeste meelitamises. Euroopa riikides külastatakse muusikali, teatri, balletti ja ooperit. Muuseumid on kodanike ja turistide jaoks peamised ja kättesaadavamad sihtkohad. Euroopas on seitse muuseumit, millel on väga mõjukas osatähtsus, suurem osa nendest muuseumitest paikneb Pariisis ja Londonis. Viimastel aastakümnetel on Euroopa linnadest saanud loomingulised keskused, näiteks Bilbao, Berliin, Amsterdam, Kopenhaagen. Kultuur mõjutab otseselt linna kinnisvara väärtust, muutudes kultuurilise uuenemise strateegiate peamiseks elemendiks. Näiteks Eestis saavutab populaarsuse Rotermanni kvartali arhitektuur. Samuti on Kumu kunstimuuseum on väga tihtine valik turistide seas. Eesti teatrikunstis on esile kerkinud teater NO99. Rahvamuusika on teinud läbi teatava taassünni. Näiteks korraldatakse Viljandi Pärimusmuusika Festivali ja muidugi kõige jõukam ja tähtsam on laulupidu. Enam kogub tähelepanu eestivene kultuur.