Vikipeedia arutelu:Täpsustuslehekülg

Mall:Täpsustuslehekülg

• Halló friends! Please take a look for the future image commons:Image:Disambig.png at de:Bild:Logo Begriffsklärung.png, en:Image:Disambig fork.png, nl:Image:Begripsverklaring.png and sv:Bild:Trisambig poseidon.jpg.
• Which do you prefer?
• Please answer at the oldest (?) discussion page de:Bild Diskussion:Logo Begriffsklärung.png. Thanks! Best regards Gangleri 07:06, 10 Mar 2005 (UTC)

sõnastus

Täpsustuslehekülgedel on üks kindel eesmärk: lasta lugejal valida erinevate lehekülgede vahel, mis võiks asuda sama pealkirja all.

Lisaksin sinna lõppu veel "...valida erinevate lehekülgede vahel, mis võiks asuda sama või sarnase pealkirja all." --TarmoK 09:34, 16 Apr 2005 (UTC)

Juhend

Kas siin ei peaks olema juhend, kuidas täpsustust teha, või viidet juhendile? Peep 28. august 2005, kell 15.31 (UTC)

Ma ei ole kindel, kas see peaks olema reeglite- või juhendilehekülg (või kas siin on vahet?). Link peaks kindlasti olema. Aga seda lehekülge ennast ja reegleid minu teada ei ole. Me ei ole leidnud täpsustuslehe ühtset standardit. Ainuke kindel nõue on see, et alguses peab tingimata olema täpsustuslehe mall. Andres 28. august 2005, kell 15.38 (UTC)

Arvatavasti siis jätta tulevikuks võimalikuks reeglite alamleheks (ümber nimetamisega Vikipeedia:Täpsustuslehekülje reeglid?). Peep 28. august 2005, kell 15.44 (UTC)

Vaata Vikipeedia:Viidad täpsustuslehekülgedele - Ahsoous 28. august 2005, kell 15.46 (UTC)

Arvan, et kõik need kolm peaksid olema eraldi. See siin on täpsustuslehe olemust tutvustav lehekülg. Leheküljele Vikipeedia:Täpsustuslehekülje reeglid tuleks panna reeglid. Ja vist on tarvis ka seda lehekülge, millele Ahsoous viitab. Andres 28. august 2005, kell 15.52 (UTC)

Ettepanek täpsustuslehekülgede asjus

ümber tõstetud Kasutaja arutelu:TarmoK -lehelt

Visandan täpsustuslehekülje nimetamise üldreeglid.

1. Tuleb saada ligikaudne ülevaade sellest, millise sisuga artiklitel oleks ilma täpsustusteta ühine pealkiri. Seejuures tuleb lähtuda pealkirjast, mis oleks artiklile kõige loomulikum panna, kui jätta kõrvale artiklid, mis pretendeerivad samale pealkirja. Arvesse võtta tuleb ainult entsüklopeedilisi artikleid, st artikleid, mis saavad sisaldada materjali asja ja mõiste, mitte ainult sõna kohta (tähendus, päritolu jms). Viimast laadi mitteentsüklopeediline materjal tuleb paigutada vikisõnaraamatusse.

2. Kui vastavate tähenduste seas on selline, mille suhtes kõik teised on sekundaarsed, siis tuleb vastav artikkel pealkirjastada ilma sulgudes täpsustuseta ja täpsustuslehekülje pealkirjas kasutada täpsustust "täpsustus". Erandiks on juhtumid, kui mõni tähendus on vaieldamatult tuntum ja levinum. Sel juhul tuleb primaarsuse ja sekundaarsuse kaalutlus kõrvale jätta. (Vaieldamatuse lükkab ümber tõsine arvamuste lahknevus. Siiski tuleb kuidagi kõrvale jätta näiteks jonnist või "põhimõttest" või selgest rumalusest ajendatud arvamused: arvamusel peab olema mingigi mõistlik põhjendus).

3. Kui tähenduste seas on selline, mis on vaieldamatult kõigist teistest tuntum ja levinum, siis tuleb vastav artikkel pealkirjastada ilma sulgudes täpsustuseta ja täpsustuslehekülje pealkirjas kasutada täpsustust "täpsustus".

4. Ülejäänud juhtumitel pealkirjastatakse täpsustuslehekülg ilma sulgudes täpsustuseta.

Andres 9. september 2005, kell 20.17 (UTC)

---

Üks võimalus on ka selline:

Kui tekib poleemika teemadel, milline peaks olema põhi- või "puhta" nimega artikkel võiks toimida nii, et puhta nimega artikkel (nt Sirp) jätta ümbersuunamisleheküljeks ja kõikidele sisulistele artiklitele (nt Sirp (tööriist), Sirp (ajaleht) ) panna sulgudes täpsustused juurde. Siis on lihtne ümbersuunamist vajadusel muuta, kui peaks selguma et mõnda artiklitest otsitakse rohkem kui teist. Kui lõpuks kokkuleppele jõutakse võib artikli ju teisaldada, sest redirect lehele saab erinevalt muu sisuga leheküljest automaatselt peale teisaldada.

Sellist lähenemist võiks kasutada ainult juhul kui tekib küsimusi, milline artikkel peaks olema põhiartikkel, juhul kui üks termin on selgelt üldkasutatavam kui teised nt. Silur / Silur (informaatika) / Silur (tööriist) võiks põhiartikkel olla "puhta" pealkirja all.--Boy 4. oktoober 2005, kell 22.03 (UTC)

Selline lähenemine on minu meelest mõistlik siis, kui mitu artiklit on juba olemas. See ei ole minu meelest mõistlik juhul, kui 1) esialgu on olemas artikkel ainult ühest asjast ja 2) kõik lingid on sellele asjale. Sel juhul oleks mõistlik enne täpsustuslehekülje tegemist asjas kokku leppida. Peale selle, muuta on seda keerulisem ja inerts on seda suurem, mida kauem mingi olukord on säilinud. Ja veel, artiklite ümbernimetamisel on võimalik manööverdada. See on igal juhul lihtsam kui linkide muutmine. Andres 5. oktoober 2005, kell 05.48 (UTC)

Sry vastamisega on aega läinud.

Kena töö Andres. Ise arvan et need Andrese "reegleid" võiks võtta aluseks arutelus, kuid seni kuni arutelu käib või on ebaselgust teha Boy ettepaneku järgi. (Jonni võib teinekord ka raske määrata olla, näiteks kui satub arutama 3 ühe valdkonna ja 1 teise valdkonna inimene, siis ei pruugi see jonn olla kui sel ühel võib olla parem nägemus kogu asjast kui kolmel kitsama silmaringiga inimesel ja ta proovib vältida subjektiivset lähenemist)

Sellepärast pooldan väheke rohkem Boy pakutud varianti, vähem ebaselgust. Ja Andrese viimaste argumentide juures on see "konks" et kui ühe valdkonna artikleid on palju ja sealt kõigilt viidatakse sellele sõnale, kuid teise valdkonna artikleid ei ole näiteks, siis ei saa me öelda et selles esimese valdkonna tähenduses on sõna laiemalt kasutusel. (Näiteks kui palju on meil artikleid mis viitavad keelele kui suhtlusvahendiel ja kui palju keelele kui kehaosale.) Mis puutub linkide muutmisse siis ei mõista eriti seda hirmu, neid linke ei ole nüüd nii palju et neid ei jaksaks muuta. Boy variandi puhul ei oleks ka teab kui suur probleem kui link olekski "vale", siis selle asemel et viia sõna tähendusele selles valdkonnas, viib täpsustuslehele; ütleb täpsustuslehekülje tekstgi: Kui jõudsite sellele leheküljele, siis vajadusel palun täpsustage linki leheküljel, mis Teid siia suunas. --TarmoK 5. oktoober 2005, kell 06.59 (UTC)

Olgu, põhimõtteliselt nõus. Kuigi pole kindel, kas selle kahe-kolme nädala jaoks, mis otsustamiseks kulub, on tarvis mingit eraldi lahendust. Andres 5. oktoober 2005, kell 07.21 (UTC)

Sellistel puhkudel aja määramine siin Vikipeedias on väheke sant lähenemine, sest ei käi me siin tööl, et oleksime kogu aeg juures ja saaks oma panuse anda (teisalt jälle ei saa ka lõputult oodata). Mingi variant oleks, et kui on selgeid argumente mõlema (või siis enamagi) variandi poolt, siis asi hääletusele ja hääletusele mingi aeg + teatud arv hääli (adminnidele võiks hääletamine olla kohustuslikki (võib jääda ka erapooletuks)) sedasi on "otsusel" ka mingit kaalu.

(kuulen juba et "ei, ei taha rohkem hääletusi" :o) kuid minu arust on hääletused kõige lihtsam ja selgem, samuti kui pool aastat hiljemtuleb keegi ütlema et nii see ikka ei lähe ja teine sõna peab olema täpsustuslehekülg, siis on selge koht kus on näha, et nii otsustati ühiselt ja see ei olnud vaid ühe tegelase meeleajendil tehtud) --TarmoK 5. oktoober 2005, kell 07.38 (UTC)

Jah, kui arutelu jookseb ummikusse, siis tuleb teha hääletus. Kui inimesed hääletusel ei osale, siis see on nende enda asi. Kohustuslikuks teha minu meelest ei ole hea ega saagi. Muidugi, kui kunagi hiljem ilmneb uusi argumente ja asjaolusid, siis on põhmõtteliselt võimalik asi uuesti hääletusele panna. Juba selle pärast on hea, kui asja arutamisel kõik argumendid välja tuuakse, muidu võidakse pärast öelda, et seda ja seda ei võetud arvesse. Andres 5. oktoober 2005, kell 07.55 (UTC)

Jonni on muidugi raske määrata. Määrata saab selle järgi, kas on tõsiseid argumente. Andres 5. oktoober 2005, kell 07.21 (UTC)

Olen Andrese ettepanekutega põhimõttelisest nõus. Siim 5. oktoober 2005, kell 16.42 (UTC)

Täpsustuslehekülg vs. artikkel

Mul tekkis selline küsimus, et kas täpsustusleheküljed loetakse Vikipeedias artiklite alla? iffcool 8. detsember 2007, kell 21:50 (UTC)

Nii palju kui mina aru saan, jah. Samas aga jäetakse välja artiklid, millest ei lähe ühtegi linki. Ka ümbersuunamised jäävad välja. Andres 9. detsember 2007, kell 09:41 (UTC)

Liidetud "Vikipeedia:Lingid täpsustuslehekülgedele" arutelust

Hea töö, Jaan! Nüüd ma tean, mida ma pean tegema. Andres 05:32, 4 Sep 2004 (UTC)

Ma panen siis siia kirja ja ütlen teistele ka: pange lihtsalt iga täpsustuslehekülje lõppu kahekordsetes nurgelistes sulgudes sõna "täpsustuslehekülg" ja muud polegi tarvis meeles pidada. Andres 11:54, 4 Sep 2004 (UTC)

Kas sa tahtsid öelda, et pange lihtsalt iga täpsustuslehekülje lõppu kahekordsetes nurgelistes sulgudes sõnad "Category:Täpsustusleheküljed"? Siim 12:07, 4 Sep 2004 (UTC)

Minu meelest võiks ( {{Täpsustuslehekülg}} ) ikka lehekülje lõpus olla, inglise vikis on see nii ja ma võtaks neist eeskuju. See ei sega kategoorial seal lõpus olemast. Jaan513 11:24, 24 Sep 2004 (UTC)

Mina arvan, et nii on ilusam nagu praegu on. Pealegi me leppisime Andresega sellises kujunduses kokku. Siim 11:46, 24 Sep 2004 (UTC)

Minu meelest on nii, et on juhtumeid, kus see märkus peaks olema just alguses, mitte lõpus. Vastupidiseid juhtumeid ma ei tea. Asi on selles, et arutelulehekülge võib sõnastada mitut moodi, aga kui alguses on vastav märkus, siis on algusest peale selge, et tegemist on täpsustusleheküljega. Ma oleksin nõus ka selle märkuse koha vabaks jätmisega, aga tundub, et teised eelistavad detailsemat reguleerimist. Andres 12:15, 24 Sep 2004 (UTC)

Kas te leppisite kujunduses siin kokku? // Ma oleks nõus ka selle märke ({{täpsustuslehekülg}}) koha vabaksjätmisega. Veidi veider on, et kui teistes vikides täpsustuslehekülgele sattuda, siin on märge alati all, meil aga üleval. Aga vist on siiski parem, kui üks asi ei rändaks mööda artiklit ja oleks paika pandud. Jaan513 12:30, 24 Sep 2004 (UTC)

Siim mõtles ilmselt, jah, seda. Ma ei nimetaks seda kokkuleppeks, ma lihtsalt avaldasin arvamust.

Küllap siis teised (teistes vikides) on teistmoodi kokku leppinud. Võib-olla kõik lihtsalt ahvivad inglise vikit. Andres 12:35, 24 Sep 2004 (UTC)

Ehk on see arutelu juba iganenud, kuid siiski ... pooldan ja isegi julgeks pakkuda välja et märkus *peab* olema lehekülje alguses. Nagu Andres juba mainis, ega eriti ei leia juhtumit kus oleks vaja et märkus peaks olema lehekülje lõpus ja see et inglise vikis on see mingil põhjusel sinna alla sattunud/jäänud on lihtsalt artikli mõistmis raskendav. Loed artiklit ja loed ja siis lõpus "öeldakse" selgelt millega tegu.

nii et teeksin ettepaneku muuta seda sõnastust "Täpsustuslehekülgede päisesse on soovitav panna" isegi vähe rangemaks, samamoodi nagu iga artikkel "peab" algama siin vikis selgitusega millest artikkel on. --TarmoK 13:14, 14 Mar 2005 (UTC)

Jah, see peaks olema tõesti kohustuslik. Siim 13:58, 14 Mar 2005 (UTC)

---

Kas moodul on ka täpsustuslehekülg? Jaan513 12:30, 24 Sep 2004 (UTC)

Jah. Andres 12:35, 24 Sep 2004 (UTC)

---

Minu meelest on siin küll tegemist juhtumiga, kus loendit ei ole tarvis, sest on olemas kategooria . Kontrollimiseks võib vaadata ka "Viidad siia". Andres 06:11, 2 Dec 2004 (UTC)

Täpsustuslehekülg malli muutmine

Muutsin {{Täpsustuslehekülg}} malli sedasi et Täpsustusleheküljed -kategooria tuleb malli kasutades "automaatselt", kasutajal vähem vaeva artiklit kirjutades.

Samal põhjusel lisasin ka selle horisontaalkriipsu sinna, on ju see osa märkusest tegelikult. --TarmoK 13:28, 14 Mar 2005 (UTC)

See on tore küll, aga nüüd on vanades täpsustuslehtedes kaks horisontaalkriipsu. Aegamööda tuleb neid siis korda tegema hakata. Muidugi võime ka leppida sellega, et osad täpsustuslehed on natuke teisiti vormistatud. Siim 13:58, 14 Mar 2005 (UTC)

jah, nii ta on, kuid võin selle paranduse ise aja jooksul ära teha; kui see on väga häiriv/segav siis andke märku ja sunnin ennast rohkem tagant :o) ... muudatustega tuleb tihti kaasa kaasnähtusi, kuid minu meelest on see suht minimaalne. kuid eks iga ühele ole oma laps armas :o) --TarmoK 15:23, 14 Mar 2005 (UTC)

Ma isegi hakkasin mõtlema, et äkki ongi kahe kriipsuga parem. Eks ta maitse asi ole. Vanu lehti tingimata muuta pole vaja, kui see just kedagi ei häiri. Siim 15:28, 14 Mar 2005 (UTC)

Ühendada Vikipeedia:Täpsustuslehekülg -lehega

Kas ei oleks mitte parem ühendada selle lehe sisu (ja arutelu) Vikipeedia:Täpsustuslehekülg -lehega? --TarmoK 14:10, 22 Apr 2005 (UTC)

Seotud arutelu

Arutelu selle kohta, milline peaks olema artiklipealkirja sulgudes täpsustus, ja selle kohta, kuidas üles ehitada täpsustuslehte: Arutelu:Laine (täpsustus). Adeliine 6. märts 2015, kell 03:28 (EET)

Ja veel samal teemal: Arutelu:Raevu päev (film, 1985). Adeliine 6. märts 2015, kell 03:36 (EET)

Võtsin välja peatükist "Täpsustamise tüübid":

Ühe lehekülje alajaotused: mitu ühe paragrahvi pikkust väikest artiklit võivad eksisteerida koos ühel leheküljel, osade vahel on alajaotuste pealkirjad. Kuigi tegemist on täpsustusleheküljega, siis täpsustuslehekülje märkust ei tuleks siia leheküljele panna, sest artikkel ei viita sellisel juhul teistele sarnase pealkirjaga artiklitele. Aga kui alajaotused kasvavad, tuleb ette olukord, kus iga artikkel peaks olema omaette artiklileheküljel.

Selliseid lehekülgi me ju ei luba ja püüame igal võimalusel ümber vormistada. Adeliine 30. juuni 2017, kell 01:46 (EEST)

Tundub, et Lipu- ja hümnipäev on näide sellisest leheküljest. Adeliine 30. juuni 2017, kell 02:27 (EEST)

Ei, minu meelest mitte. Vikipeedia algusaegadel oli käibel niisugune vormistus, kus mitu täiesti iseseisvat lühiartiklit olid ühel lehel koos. Ma ei tea, kas mõni selline on veel säilinud. Andres (arutelu) 30. juuni 2017, kell 06:10 (EEST)

Artiklipealkirjade esitus

Minu meelest on artiklipealkirjad täpsustusleheküljel tavaliselt nii vormistatud, et nad on rasvases kirjas ja sulgudes olevat osa pole näha. Me peaksime selle kuskile kirja panema, sest ma näen, et lehti tehakse ümber nii, et rasvane kiri võetakse maha. Meil on teistsugune ja minu meelest parem süsteem kui inglise vikis. Seal tohib olla iga pealkirja juures ainult üks link ja pealkirjad on tavalises kirjas. Kui sulgudega pealkiri on näha, siis tulevad enamasti välja mõttetud laused. Lugeja ei vaja seda, kirjutaja oskab kursoriga vaadata. Esitage oma vastuväited, kui neid on. --Andres (arutelu) 30. aprill 2024, kell 01:16 (EEST)

Mulle näib, et üht tavalist vormistust tegelikult ei ole ja oleme täpsustuslehtede vormistamisel lihtsalt ebajärjekindlad. Otsinguga tuleb praegu välja, et enamvähem pooled täpsustuslehed sisaldavad mõnd punkti (tärniga algavat rida), mille alguses on rasvane kiri. See, mida sa tavalise vormistusena kirjeldad, on minu meelest eeskätt sinu käekiri.

Miks rasvane kiri või õieti liigsed lingid ning sulgudes osa peitmine on halvad, seda ma olen varem korduvalt selgitanud. Viimati siin: Arutelu:Rostrum. Eeskätt tuleks vormistamisel meeles pidada, et täpsustuslehe eesmärk on juhatada lugeja võimalikult lihtsasti ja kiiresti otsitavasse artiklisse. Pikne 30. aprill 2024, kell 21:46 (EEST)

Rasvane kiri on jah minu eelistus, aga see ei ole ka kõige tähtsam asi. Kui pealkirjad on näha, siis ei tohi kirjutada näiteks: "Anna Karenina (film 1939)" on film, sest filmil ei ole niisugust pealkirja, või: Subjekt (filosoofia) on see ja see, sest pole niisugust asja nagu subjekt (filosoofia). Minimaalne nõue on see, et sõnastus oleks korrektne. Mittekorrektse sõnastusega ei saa leppida. Nojah, eks lugejad ole erinevad, mõni leiab võib-olla tõesti pealkirja järgi üles, kuigi pealkirjad üldjuhul ei räägi enda eest. Aga midagi definitsioonilaadset peaks ka olema, muidu kirjutajad ei tea, mille kohta artikkel on ette nähtud. Jah, minu kui lugeja jaoks on sulgudega pealkirjad jah müra, mis segab lugemist.

Miks rasvane kiri ja kõrvalised lingid on halvad, ma ei leidnud. Andres (arutelu) 30. aprill 2024, kell 22:32 (EEST)

Meil on see arutelu ikka mitmes kohas laiali, parem oleks, kui saaks ühes kohas arutada. --Andres (arutelu) 30. aprill 2024, kell 22:40 (EEST)

Sellist sõnastust, milles punktid on vormistatud lausetena, ei ole mina soovitanud. Neis muidugi ei sobiks sulgudes osa nähtavale jätta. Teised ka minu meelest pole sellise vormistuse korral sulge nähtavale jätnud, vähemasti mitte süstemaatiliselt. Mina olen kasutanud inglise viki eeskujul lühemat ja lihtsamat vormistust, kus iga punkti all on märksõna ja vajadusel komaga eraldatud lühiselgitus. Ma selgitasin teises arutelus, miks ei näi olevat põhjust pidada sellist sõnastust ebakorrektseks.

Lingid, mis ei vii otsitavasse artiklisse, on täpsustuslehel kõrvalised. Need on müra, mille tõttu on otsitava artikli lingi leidmine igal juhul raskendatud. Kui ära on toodud ainult asjakohased lingid, pole vaja neid lisaks lingi vormistusele täiendavalt rasvase kirjaga esile tõsta. Muud seotud lingid leiab eeldatavasti ositavatest artiklitest.

Märksõna sulgudes osad on täpsustuslehel peamine asi, mida täpsustuslehel lugeda, sageli muud ei olegi vaja lugeda. Ma ei saa aru, kuidas see saab lugemist segada. Täpsustus ei räägi küll alati enda eest, aga ta siiski eristab teistest samanimelistest asjadest ja see on sageli piisav selleks, et õige artikkel üles leida.

Seda ma pole öelnud, et märksõna järel selgitust või definitsioonilaadset asja olla ei tohiks. Paljudel juhtudel on seda vaja. Samas täpsustuse "eesnimi" vmt puhul on ainult märksõna minu meelest üldjuhul täiesti piisav.

Mulle meeldiks ka, et arutelu oleks ühes kohas ja eriti meeldiks mulle, kui sama arutelu ei peaks sinuga alati algusest alustama. Oleme täpsustuslehtede vormistusest rääkinud muuseas ka üldises arutelus. Ma olen enamvähem kindel, et natukese aja pärast sa paraku kirjutad kuskil teises arutelus jälle täpselt samu asi nii nagu sellest ei oleks kunagi varem juttu olnud või nagu juhendmaterjalides justkui ei oleks vastavaid selgitusi.

Ma rõhutaksin veelkord, et täpsustuslehe eesmärk on juhatada lugeja võimalikult lihtsasti ja kiiresti otsitavasse artiklisse. Kui sa otsid täpsustuslehelt mingit pikemat ja keerulisemat teksti või kõrvaliseid linke, mis seda eesmärki toeta, siis sa minu meelest otsid neid asju valest kohast. Pikne 1. mai 2024, kell 19:59 (EEST)

Sa kirjutasid teises arutelus... Ma ei suuda diskuteerida, kui asjad on laiali. Ja mul ei jää meelde, millal, mida ja mis artikli juures on öeldud. Kui ma näen niisugust vormistust, mis ei ole minu arvates sobiv, siis ma tõstatan teema seal, kus ma seda näen, aga parem oleks jah siin arutada.

No komaga on pisut parem, aga sisuliselt oleks parem kasutada siis juba sulge.

Seda argumenti, et lugejal võib olla kergem otsitavat leida pealkirjade kui selgituste järgi, ma kuulsin eile esimest korda. Ma ei saa vastu vaielda, kui mõne lugeja jaoks on nii. Mul endal ei ole nii, vastupidi, artiklipealkirjad hakkavad silme ees virvendama.

Artiklit ei pruugi olla kirjutatud. Mõnel juhul on kõrvalisest lingist abi. Ma mõtlen ikkagi nende inimeste peale, kes linke parandavad või otsivad, millist linki panna.

Ma ei usu seda, et rasvane kiri teeb lingi leidmise raskemaks, ikka kergemaks teeb minu meelest.

Ma ei kirjuta enam mujale kui siia. Ilmselgelt on siin õige koht. Teisest küljest, siin on see halb külg, et pole teksti, mida vaadata. Ma ei saa peast öelda, mis minu meelest on korrektne, mis ei ole. Ma arvan, et kui me jõuame kokkuleppele, siis võiks siia näidised panna. Andres (arutelu) 2. mai 2024, kell 00:21 (EEST)

Selle kohta, miks inglise viki vormistusel põhinevat lihtsamat vormistust minu meelest vigaseks ei tuleks pidada, ma kirjutasin viimati pikema kommentaari siia. Sa ikka ja jälle eirad sisulisi argumente, sealhulgas pikemaid arutluskäike ning sunnid neid siis teisel lehel või samal lehel allpool kordama. Ennekõike segab see konsturkiivse arutelu pidamist. Oleks siis veel, et kellelgi teisel tekib teises kohas sama küsimus.

No täpsustus on lühike, üks-kaks sõna ning kui see on rea alguses pealkirja koosseisus esile tõstetud, see eristab parasjagu selgesti teistest samanimelistest asjadest ja lugeja teab, mida ta otsib, siis on minu meelest vaieldamatu, et täpsustuse abil leiab otsitava artikli kiiremini üles.

Ma ei saa aru, kuidas artiklipealkirjad virvendavad silme ees. Need on ju ridade alguses kohakuti. Kirjuks teevad teksti minu meelest eeskätt ikka võimalikud kõrvalised lingid tagapool.

Ma ütlesin, et otsitava lingi leidmise teevad raskemaks kõrvalised lingid, mitte rasvane kiri. Kui kõrvalised lingid ära jätta, siis on rasvane kiri tarbetu ja teeb ilmaasjata teksti kirjumaks.

Me teeme täpsustuslehti minu meelest ikka eeskätt lugejate jaoks. Toimetaja võimalik huvi kõrvaliste linkide vastu on vastuolus lugeja ootusega leida otsitav artikkel võimalikult lihtsasti ja kiiresti. Pikne 2. mai 2024, kell 22:27 (EEST)

Ma sain vist enam-vähem aru, mis Sa öelda tahtsid. Sul võib õigua olla, "Anna Karenina" praegune variant on enam-vähem, ja minu variant ei ole sõnastuselt adekvaatsem. Ma olen ka nõus, et kui otsida artikli pealkirjade järgi, siis rasvane kiri pigem takistab otsimist. Ja ka punane kiri (võib-olla sinine kiri vähem) raskendab lugemist. Sellepärast minu meelest olekski parem, kui selgitavad märkused oleks tavalises kirjas. Seesama asi, mis on sulgudes, saaks olla ka väljaspool pealkirja kohe alguses. See osa, mis on sulgudes, on niikuinii ühesugune, ja sellele pole siis tarvis tähelepanu pöörata.

Toimetajaid ja lugejaid vastandada pole tarvis. Toimetajad tegutsevad ka lugeja huvides. --Andres (arutelu) 3. mai 2024, kell 01:27 (EEST)

No täpsustus on kiiresti silmatav siis, kui ta on koos lingiga (teise värviga) esile tõstetud. Lingi järel sulab see järgneva tekstiga kokku, või õigupoolest ma ei kujuta ette, kuidas seda lingi järel korrata, ilma vormistust üleliia raskesti jälgitavaks ajamata.

Minu meelest lugeja huvi ja toimetaja (linkide parandaja) huvi tahes-tahtmata on vastandlikud ja ei ole päriselt ühtitatavad. Seetõttu muuseas ei soovitata inglise vikis panna täpsususlehele punase lingiga punkte, mis kuskile edasi ei vii ja mis segavad olemasolevate artiklite leidmist. Ma ei tea, minule küll ei tundu, et ma tegutsen lugeja huvides, kui panen täpsustuslehele linke, mis mõeldud eeskätt endale meelespidamiseks. Pikne 3. mai 2024, kell 21:17 (EEST)