Vikipeedia:GLAM/Universitas Vasallorum/X
Harju-Viru vasallide vapid[muuda lähteteksti]
Liivimaa vasallide vanimate vappide kohta on meil teadmisi tänu sellele, et paljud vapikujutised säilisid pitseritena, mis hakkasid ilmuma juba 13. sajandil. Meieni jõudnud vapipitserite omanikud kuulusid valdavalt tolleaegsete vasallide eliiti. Vanim teadaolev vapiga pitser on dateeritud 1229. aastasse ja kuulus Saare-Lääne piiskopi vasallile Johannes de Lodele. Huvitaval kombel on selle pika ajalooga suguvõsa perevapil kujutatud kolme lõvikäppa, mis võib omakorda viidata Lode suguvõsa tihedatele seostele Taani valitsejatega.
1325. aastal Vordingborgis sõlmiti neljakümne tähtsama Eestimaa vasalli ning Taani kuninga Christoffer II vahel leping, millega koos on säilinud 36 vapipitserit. Üriku koostamise juures oli 20 Harju ning 20 Viru vasalli, keda tunneme nimepidi ja seega on nii heraldika kui ka genealoogia seisukohast tegemist olulise allikaga.
Vapikujutisi võib samuti kohata memoriaalkunstis, näiteks raidkividel või epitaafidel. Kahtlemata on tahvelmaalide ja vappepitaafide tugevaks eeliseks see, et nad valmisid värvilistena ning erinevalt pitseritest sisaldavad vapid infot ka kasutatud värvide kohta.
