Varudi-Vanaküla aardeleid

Varudi-Vanaküla aardeleid on aardeleid, mis avastati 2015. aastal Varudi-Vanaküla küla juurest Rakvere vallas Lääne-Virumaal.

2015. aastal leiti Lääne-Virumaalt Uhtna lähedal Varudi-Vanaküla küla juurest kokku 51 Rooma münti, neli sõrmust, käevõrude katkeid ja pronksrõngas. Varudi-Vanaküla aardeks nimetatud leid on seni suurim Rooma müntide leid Eestis. Varudi Vanaküla aardeleiust tuli välja 11 rinnalehte, sõrmuseid ja sõlgi. Lisaks müntidele ja sõrmustele leiti Uhtnast ka tõenäoliselt 12. sajandist pärit mõõgakatke. Aardeleid on eksponeeritud Virumaa Muuseumide varakambris.

Endise Uhtna mõisa aladelt Lääne-Virumaal, Kunda jõe lammilt leitud Rooma müntide koostis on väga sarnane seal valmistatud pronksehete koostisega ja kinnitust leidis oletus, et Rooma pronksmünte kasutati Eesti aladel ehete valmistamise toorainena. Arheoloog ja Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu numismaatikakogu hoidja Mauri Kiudsoo nentis, et muinasaegsete eestlaste jaoks ei olnud Rooma müntide puhul tegemist raha kui maksevahendiga^[1]. Enne Varudi-Vanaküla aarde ei olnud avastamist Eestist leitud piisavalt hulgal pronksmünte, mille valmistamiseks kasutatud materjali koostist oleks saanud võrrelda sealt leitud ehete materjaliga.

Kiudsoo hinnangul oligi Varudi-Vanaküla aare tõenäoliselt peaaegu kaks tuhat aastat tagasi Uhtna kandis elanud sepa toormetalli tagavara. Kokku leiti Uhtnast 51 Rooma münti, neli sõrmust, käevõrude katkeid ja pronksrõngas. Tegemist on seni suurima Rooma müntide leiuga Eestis, ning ajaloolase Risto P. Kooviti määrangutele tuginedes on leitud 51 Rooma vermingust 14 münti kindlasti sestertsid ning 30 kindlasti provintsiaalrooma mündid ehk siis vermingud, mis ei ole löödud mitte Roomas asunud rahapajas, vaid mõnes keisririigi provintsis.

Suur osa Uhtnast leitud provintsiaalmüntidest on vermitud Rooma keiser Caracalla valitsemisajal (211–217). Sellised münte on aardes 15 ja kogu leiukompleksi hiliseim verming on Rooma keiser Maximinus I valitsemisajal (235–238) Tarsoses vermitud münt. Seega võis aare kõige varem maasse jääda 3. sajandil, aastal 235. M. Kiudsoo sõnul on tegemist esimeste Eestist leitud provintsiaalmüntidega ning et sarnaseid verminguid ei ole Põhjamaadest varem leitud. Kiudsoo hinnangul võisid mündid Eestisse jõuda üle Musta mere ja Dnepri veetee. “ Üheksat neist [provintsiaalmüntidest] on võimalik siduda Väike-Aasiaga ehk Türgi lõunaosas paiknenud Tarsosega Kiliikias, üht Sagalassose linnaga Pisidiase piirkonnas,” sõnas Kiudsoo. Tarsos asub tänapäeva Türgi lõunaosas, Rooma ajal oli Tarsos Kiliikia provintsi pealinn. Sagalassos asub tänapäeva Türgi edelaosas^[2].

1973. aasta sügisel avastati Varudi Vanakülas ehitustöödel aardeleid, milles peale hõbeehete oli meie aladel haruldane hõbekang – grivna, mida Vana-Venes kasutati rahaühikuna^[3].