Valgejõe kihistik

Allikas: Vikipeedia

Valgejõe kihistik (inglise keeles Valgejõgi Member) on ordoviitsiumi ladestu Kunda lademe Loobu kihistu kihistik. Seda hakkas esimesena eristama Karl Orviku aastal 1958.[1]

Kihistiku stratotüüp on Valgejõe külas asuv Valgejõe kallas, kus ülemised 2,63 cm moodustab hall muutliku savisisaldusega Valgejõe kihistu lubjakivi, selle all on aga Nõmmeveski kihistiku hall savikas õhukeste mergli vahekihtidega lubjakivi. Selle all on 15 cm Voka kihistiku suure rauasisaldusega ooide sisaldavat lubjakivi ja paljandi põhja moodustab Toila kihistu.[2] Valgejõe järgi on ka kihistik nime saanud.[3]

Valgejõe kihistik on Loobu kihistu ülemine kihistik. Kihistik lamab enamasti Udria kihistikul. Kihistik koosneb suure savisisaldusega lubjakivist, mida eristab Utria kihistikust glaukoniidi puudumine.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]