Vadak

Allikas: Vikipeedia
Vadak klaasis

Vadak (vanemas kirjanduses ka: juustuvesi[1]) on juustu ja kohupiima tootmise kõrvalsaadus – vedelik, millest on välja kurnatud kalgenenud piimavalk kaseiin.

Iga kilogrammi juustu valmistamisel saadakse 8–10 liitrit vadakut.[2] Vadak on vesine (5% kuivainet), rohekaskollase värvusega vedelik.[2] Kuivaine põhikoostisosaks on piimasuhkur laktoos, millele lisanduvad mineraalsoolad, jääkidena leidub piimarasva ja vees lahustuvaid valke (0,5%).[2] Vitamiinidest jäävad vadakusse veeslahustuvad B-rühma vitamiinid.[2] Vadakust toodetakse rafineeritud piimasuhkrut ning vadakuvalgu kontsentraati, mis on hinnaline lastetoitude algaine.[3]

Varem kasutati vadakut peamiselt loomasöödana, tänapäeval toodetakse vadakust erinevaid lisasaadusi, mida kasutavad toorainena keemia-, farmaatsia-, kosmeetika- ning toiduainetööstus. Vadakupulbrit kasutatakse küpsiste, kommide, šokolaadi, jäätise ja kookide valmistamisel.[4] Vadakuvalgust tehakse munavalgeasendajat ja vadakujooke.[3] Mozzarella juustu tootmise kõrvasaadusena saadud vadakust valmib vadakukohupiim ricotta.[3] Vadakuvõi on kondiitritööstuse tooraine. Samuti on võimalik vadakule täispiima lisades valmistada sellest uuesti juustu. [3]

Kõrge biosaadavusega vadakuvalkudest (beeta-laktoglobuliin, alfa-laktalbumiin jt) tehakse kulturistide seas populaarseid toidulisandeid.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]