Vadak
Vadak on juustu ja kohupiima tootmise kõrvalsaadus – vedelik, millest on välja kurnatud kalgenenud piimavalk kaseiin.
Iga kilogrammi juustu valmistamisel saadakse 8–10 liitrit vadakut.[1] Vadak on vesine (5% kuivainet), rohekaskollase värvusega vedelik.[1] Kuivaine põhikoostisosaks on piimasuhkur laktoos, millele lisanduvad mineraalsoolad, jääkidena leidub piimarasva ja vees lahustuvaid valke (0,5%).[1] Vitamiinidest jäävad vadakusse veeslahustuvad B-rühma vitamiinid.[1] Vadakust toodetakse rafineeritud piimasuhkrut ning vadakuvalgu kontsentraati, mis on hinnaline lastetoitude algaine.[2]
Varem kasutati vadakut peamiselt loomasöödana, tänapäeval toodetakse vadakust erinevaid lisasaadusi, mida kasutavad toorainena keemia-, farmaatsia-, kosmeetika- ning toiduainetööstus. Vadakupulbrit kasutatakse küpsiste, kommide, šokolaadi, jäätise ja kookide valmistamisel.[3] Vadakuvalgust tehakse munavalgeasendajat ja vadakujooke.[2] Mozzarella juustu tootmise kõrvasaadusena saadud vadakust valmib vadakukohupiim ricotta.[2] Vadakuvõi on kondiitritööstuse tooraine. Samuti on võimalik vadakule täispiima lisades valmistada sellest uuesti juustu. [2]
Kõrge biosaadavusega vadakuvalkudest (beeta-laktoglobuliin, alfa-laktalbumiin jt) tehakse kulturistide seas populaarseid toidulisandeid.
