Vabadussõja väikeskulptuur Tartu Ülikooli aulas

Allikas: Vikipeedia
Tartu Ülikooli aulas asuv Vabadussõja väikeskulptuur
Tartu Ülikooli aulas asuv Vabadussõja väikeskulptuur (2023)

Vabadussõja väikeskulptuur Tartu Ülikooli aulas on Vabadussõjas langenud üliõpilaste auks pühendatud mälestusmärk asukohaga Tartus.

Töid mälestusmärgi rajamiseks alustati 1930. aastate alguses. Skulptor Jaan Koort valmistas 1932. aastaks kuju savist visandi. Pärast Koorti surma jätkas töid skulptor Ferdi Sannamees. [1]

1939. aasta juuli Postimees kirjeldab kavandit järgmiselt: „Mälestusmärk, mille asukohaks nähtud ette ülikooli aula, kujutab üldjoontes kreeka templi fassaadi. Umbes 3 meetri kõrgusel (kummalgi pool kolm kapiteeli) asetseb kolmnurkne karniisiosa, mille süwendis asetseb ülikooli peahoone reljeef. Mälestusmärgi keskosas sammaste wahel, umbes silmapiiri kõrgusele, paigutatakse ringplastikas grupp – kolm mehefiguuri. Kuju alla kinnitatakse mälestustahwel langenud üliõpilastele, kuhu on jäädwustatud Wabadussõjas langenute nimed.“[2]

Rahvusülikooli 20. aastapäeva aktusel 1. detsembril 1939 avati mälestusmärk tunduvalt lihtsamal kujul. Aula otsaseinna raiutud nišši paigaldati pronksist skulptuurigrupp ning selle kohale pronksist tekst „Vabadussõjas 1918–1920 langenud üliõpilastele“ koos esimese liigi kolmanda järgu Vabadusristiga.[1]

Esimesel Nõukogude okupatsiooni aastal ja Saksa okupatsiooni ajal jäid kuju ja tekst teisaldamata. Hiljem varjati nišš riidega ning ümbrus kaeti nõukoguliku ja stalinistliku sümboolikaga.[1]

Mälestusmärgi täpne eemaldamisaeg ei ole teada, see arvatakse juhtunud olevat 1950. aastatel. Skulptuurigrupp säilis Tartu Riikliku Ülikooli kunstikogus. Kirjatähtede ja Vabadusristi saatus on teadmata. [1]

Skulptuurigrupp asetati tagasi oma kohale rahvusülikooli 75. aastapäeval 1. detsembril 1994.

2019. aastal tegi Tartu Ülikooli muuseumi külastusjuht-kuraator Ken Ird ettepaneku taastada mälestusmärk tervikuna. Taastamistööd teostasid kunstnikud Rein Maantoa, Anne Arus, Bruno Kadak ja Maria Väinsar. [1]

Ennistatud mälestusmärk avati 1. detsembril 2019 rahvusülikooli 100. aastapäeva aktusel.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 "Ülikool taastas üliõpilaste mälestusmärgi | ajakiri.ut.ee". www.ajakiri.ut.ee. Vaadatud 29. novembril 2023.
  2. Ird, Ken; Väinsar, Maria (2020). "Vol. 48 (2020): 100 aastaga pärisorjusest emakeelse ülikoolini | Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi". Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi. DOI:10.15157/tyak.v48i48.