Väärtustav taaskasutus
 | See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2023) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Märts 2023) |
Väärtustav taaskasutus (inglise keeles upcycling) on uute toodete loomine taaskasutatud materjalist, suurendades alusmaterjali väärtust.[1]
Väärtustav taaskasutus on taaskasutuse liik. See on akt, mida reeglina teeb kunstnik/teostaja eesmärgiga avaldada mõju vaatajale/tarbijale, mis saavutatakse teatud määral teadmiste säilitamisega taaskasutatud materjali varasema funktsiooni kohta. Taaskasutust (reuse) võib nimetada üldmõisteks igasuguse taaskasutuse kohta, ümbertöötamine (recycling) eeldab tagasiminekut baasmaterjalini ja siis uue toote valmistamist. Väärtustav taaskasutus (upcycling) vihjab sihilikule tegevusele taaskasutuses pöörata tähelepanu mitte ainult objekti materjalile, vaid ka objekti varasemale elule ja taaskasutuse toimingule – see tähendab, et jääb töötlemise jälg.[2]
Arvatakse, et väärtustava taaskasutusega tegeleti juba Vana-Kreekas, kui elanikud taaskasutasid templite osasid luues neist uusi ja uhkemaid templeid.[2]
Esmakordselt võttis mõiste kasutusele Reiner Pilzi, kasutades seda ajakirjale Revibe antud intervjuus öeldes, et "ma kutsun taaskasutust väärtuse vähendamiseks, mida me vajame on väärtustav taaskasutus, tänu millele, vanad tooted saavad väärtust juurde, mitte ei kaota seda."[3]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Taaskasutus on inimeste tegutsemise juurde erinevatel põhjustel alati käinud, näiteks kui puudusid vahendid uute toodete tegemiseks. Kuigi taaskasutamise alguseks ei saa pidada ühtki kindlat kuupäeva, on teada, et juba 1031. aastal taaskasutati Jaapanis paberit.[4] Väärtustava taaskasutuse alguseks võib lugeda 1940. aastaid, kui II maailmasõja ajal kuulutati Inglismaal välja rõivaste normeerimine. Seda tehti kampaaniaga "Make Do and Mend". Inglismaa naised, kes peamiselt riideid valmistasid, ei saanud enam poodidest riiet osta, niisiis hakati rõivaste valmistamiseks kasutama sõja- ja kodutekstiile tõstes nii tekstiili algselt väärtust.[3]
Eesti[muuda | muuda lähteteksti]
 | See alaosa on kirjutatud kui reklaam. (Mai 2023) |
Eestis võib väärtustava taaskasutusega seoses välja tuua Reet Ausi, kus on üks juhivad moedisainereid ja väärtustava taaskasutuse ehk upcycling protsesse eestvedajaid Eestis. Reet Aus toob oma ettevõtte missioonina välja, et nende eesmärk on pakkuda alternatiivi inimesele, kes soovivad teadlikult ja eetiliselt riietuda. Nad on välja töötanud meetodi, kuidas suurtootmises üle jäävad kangad sama tehase siseselt tootmisesse tagasi suunata. Selliselt, uue kanga tootmist vältides, hoitakse kokku vett ja energiat. Üks kindel verstapost ettevõtte tegevuses on olnud Upmade sertifikaadi välja töötamine ja oma tootjate sertifitseerimine Eestis ja Aasias. Nende põhimõte on, et kui eetiliselt oma asja teha ei saa, siis ära tee üldse.[5]
Samuti võib Eesti Statistika lehelt leida infot, et 2021. aasta seisuga tekkis Eestis üle 19 miljonit tonni jäätmeid, umbes 395 kg inimese kohta. Taaskasutusse jõudis sellest veidi üle 13 miljoni tonni, millest 387 tuhat tonni läks põletamisele energiatootmiseks.[5] Kuigi väärtustavat taaskasutust pole eraldi välja toodud, võib eeldada, et see osa ei ole ilmselt väga suur.
Statistikaamet toob ka välja, et maailmas toodetakse rohkem, kui jõutakse tarbida. Pidevalt kasvav jäätmekogus tekitab kõikjal probleeme. Prügimäele jõuavad ka esemed, mida saaks taaskasutada või ümber töötada. Ohtlike jäätmete ladestamine mõjutab pinnase, joogivee ja õhu kvaliteete. Järjest enam tuleb tähelepanu pöörata jäätmete ja mitmesuguste materjalide õigele sortimisele, koguste vähendamisele ning korduvale kasutamisele, et säästa loodusvarasid ja keskkonda.[6]
Kõige traditsioonilisemad taaskasutusmaterjalid igapäevaelus on näiteks metallid, puit, kangas ja paber.[7]
Muid taaskasutusviise[muuda | muuda lähteteksti]
- Jäätmete ringlussevõtt
- Jäätmetest energia tootmine
- Biokäitlus[7]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Zimring, C. 2016. Upcycling in History: Is the Past a Prologue to a Zero-Waste Future? The Case of Aluminum. RCC Perspectives, nr 3, lk 45-52.
- ↑ 2,0 2,1 Rous, S. 2016. Ancient Upcycling: Social Memory and the Reuse of Marble in Athens. [Doktoritöö]. Harvardi ülikool.
- ↑ 3,0 3,1 D'alessandro, A. 2022. The evolution and history of upcycling: from the 40s to nowadays.
- ↑ History of recycling[timeline]. 2018. Hintons.
- ↑ 5,0 5,1 Tempel, M-E., 2023. Reet Aus ja väärtustav taaskasutamine
- ↑ Jäätmed ja ringmajandus. 2022. Statistikaamet.
- ↑ 7,0 7,1 Taaskasutus. 2023, Puhtam loodus.