Ukyo Sasahara

Allikas: Vikipeedia
Ukyo Sasahara (2015)

Ukyo Sasahara (jaapani keeles 笹原 右京 Sasahara Ukyō; sündinud 24. aprillil 1996 Numatas) on Jaapani võidusõitja, keda 2020. aastal toetas Red Bull Racing.

Karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Väikesed valemautod[muuda | muuda lähteteksti]

Sasahara teeb Euronova Racing meeskonnaga Vormel Renault 2.0 Meistrivõistlustel üheistmelise debüüdi, Gregor Ramsay ja Javier Amado kõrval. Pärast kahte hooaega selles kategoorias, vallutades vaid ühe poodiumi, liigub ta edasi Vormel Renault 2.0 NEC meistrivõistlustele, kus saavutab kaks võitu ja lõpetab üldarvestuses kolmandana. 2014. aastal jooksis ta kolm Itaalia Vormel 4 võistlust, Jakub Dalewski kõrval. suutes võita ühe võidusõidu Lance Strolli ees. 2017. aastal osales ta Honda piloodina Jaapani Vormel 4 sarjas, Leonardo Pulcini kõrval, võitis kolm võitu ja lõpetas Ritomo Miyata järel edetabelis teisena.

Vormel Renault[muuda | muuda lähteteksti]

2015. aastal liitus Sasahara ART Junior Teamiga, et osaleda koos Darius Oskouiga Vormel Renault Eurocup 2.0 ja Vormel Renault 2.0 NEC meistrivõistlustel. Pärast seda, kui Sasahara ei suutnud Motorland Aragóni Eurocupi avavoorus punkte koguda, võitis Sasahara järgmises voorus Spa-Francorchampsis oma esimese võidu, saades 2005. aasta hooajal Kamui Kobayashi järel alles teiseks Jaapani sõitjaks, kes on võitnud Eurocupi võidusõidu.

Vormel 3[muuda | muuda lähteteksti]

2016. aastal valis Threebondi meeskond ta koos Wing Chung Changiga võistlema kuuel Euroopa Vormel 3 võidusõidul. 2018. aastal sõidab ta taas koos Threebondiga Jaapani Vormel 3-s, kus võidab üheksa poodiumit ja saavutab edetabelis kolmanda koha. Järgmisel aastal palkab ta Motoparkiga B-Max Racing alati samas kategoorias, kuid eelmise hooaja tulemused ei saabu ja suletakse kaheteistkümnendal kohal.

2019. aastal siirdub ta koos Briti Hitech Grand Prix meeskonnaga FIA Aasia Vormel 3 Meistrivõistlustele. Ta võidab siis kaheksa sõitu ja lõpetab hooaja tipus Jack Doohani ees. 2020. aastal osaleb ta endiselt Aasia Vormel 3-s külalissõitjana (ei kuulu punktide saamiseks) ja võidab Jake Hughesi, Nikita Mazepini ja Alessio Deledda kõrval veel kolm võitu.

Super Formula[muuda | muuda lähteteksti]

2020. aastal osaleb ta koos Team Mugeniga koos Tomoki Nojiriga Super Formula meistrivõistlustel. Esimestel sõitudel ei õnnestu tal punktidele jõuda, alles viimasel sõidul Fuji ringrajal saabuvad esimesed punktid tänu seitsmendale kohale, meistritiitli lõpetab ta kaheksateistkümnendana. Järgmisel aastal vahetab ta meeskonda, läheb koos Nirei Fukuzumiga Dandelion Racing meeskonda, kuid osaleb vaid hooaja kahel esimesel võistlusel. Esimeses sõidus Fujil lõpetas ta viiendana ja teises Suzuka ringrajal võitis kolmanda kohaga oma esimese poodiumikoha Super Formulas.

2022. aastal siirdus ta koos Toshiki Oyuga Honda mootoriga Team Mugeniga, meeskonda, millega ta juba sõidab Super GT-s.

Super GT[muuda | muuda lähteteksti]

2020. aastal registreerus ta lisaks Super Formula võidusõidule ka Super GT-le, sõites koos Hideki Mutohiga Team Mugeni meeskonnas Honda NSX-GT GT500-ga. Motegil saavutas ta tänu suurepärasele sõidule kolmanda koha ja saavutas oma esimese poodiumi selles kategoorias, lõpetades hooaja kahekümne viie punktiga 15. kohal. Järgmise kahe aasta jooksul jätkas ta koos Toshiki Oyuga Mugeni meeskonnas, mida toetas Red Bull.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]