Toonvõll

Allikas: Vikipeedia

Toonvõll on pöörlev võll magnetofoni lindi ühtlase liikumiskiiruse tagamiseks salvestamisel ja salvestise taasesitamisel. Ühtlase liikumiskiiruse saavutamiseks on tavaliselt toonvõlli teises otsas massiivne hooratas. Mobiilsetel magnetofonitel kasutati güroskoopefektist tingitud moonutuste vähendamiseks vastassuunas pöörlevate hoorataste süsteemi.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimestel magnetofonitel toonvõll puudus ja lindi liikumiskiirus polnud kogu lindi ulatuses ühesugune. Selliseid linte sai taasesitada üksnes sama tüüpi magnetofonitel millel need olid salvestatud ja neid polnud võimalik mehaaniliselt monteerida. Hilisematel lint- ja kassettmagnetofonitel kasutati kõigil toonvõlle. Sarnaseid võlle kasutati ka filmiprojektoritel ja videomagnetofonitel.