Tiitrimine
 |
See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
Tiitrimine on meetod ainete/ioonide/elementide sisalduse määramiseks, mis põhineb analüüdi (tiitritav aine) reaktsioonil ainega, mille kontsentratsioon on täpselt teada (titrant).[1]
Sisukord |
Meetodid [muuda]
Kasutatakse kolme tiitrimismeetodit:
Otsetiitrimine [muuda]
teatud kogusele tiitritavale lahusele (A) lisatakse titrandi (T) lahust kuni reaktsiooni lõpp-punkti fikseerimiseni.
- skeem: A + T = P
Tagasitiitrimine [muuda]
teatud kogusele tiitritavale lahusele (A) lisatakse liias titrandi (T) lahust; titrandi liig tiitritakse tagasi teise teadaoleva kontsentratsiooniga ainega (B), mis reageerib hästi titrandiga, kuid ei lagunda analüüdi ja titrandi reaktsioonil moodustunud produkti (P).
- skeem: A + Tliias = P + Tliig
-
- Tliig + B = Q
-
Asendustiitrimine [muuda]
(eelkõige kompleksonomeetrias) titrandi (T) ja nõrgema kompleksimoodustaja (B) vahelise reaktsiooni produktiga (Q) pannakse reageerima tiitritav lahus (A, peab olema tugevam kompleksimoodustaja); määratakse eralduva nõrgema kompleksimoodustaja (B) hulk.
- skeem: A + Q = P + B
-
- B + T = Q
-
