Tetrarhia

Allikas: Vikipeedia
Tetrarhid. 1204. aastal Bütsantsist röövitud porfüürskulptuur.

Tetrarhia on riigikorraldus, kus võim kuulub neljale isikule. Tavaliselt märgitakse selle sõnaga Vana-Roomas Diocletianuse asutatud ja aastail 293313 kehtinud korraldust, kus kumbagi riigiosa (Ida ja Läänt) valitses ülemkeiser (augustus) ja temale alluv alamkeiser (caesar), keda on nimetatud ka abikeisriteks.

Tetrarhia kujunemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tetrarhia kujunes välja, kui keiser Diocletianus nimetas väejuhi Maximianuse 285. aastal oma kaasvalitsejaks (augustus). 293. aastal nimetas ta Galeriuse ja Constantius Chloruse abikeisriteks (caesar). Keisrite ja abikeisrite vahelisi sidemeid tugevdati ka abieludega. Galerius abiellus Diocletianuse tütre Galeria Valeriaga.

Valitsemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Impeerium jäi ametlikult ühtseks ning õigusakte anti välja iga nelja keisri nimel. Tegelikkuses kehtestas kogu impeeriumis kehtivaid edikte Diocletianus.[1]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Goldsworthy, Adrian. How Rome Fell: Death of a Superpower. New Haven, London, 2009. Lk. 161.