Tallinna õhuasjanduse ühing

Allikas: Vikipeedia

Tallinna õhuasjanduse ühing oli 8. oktoobril 1930 Tallinnas loodud ühing, mille eesmärk oli äratada rahvas huvi ja motivatsiooni eralennunduse vastu ning kaasata eesti rahvast selle arendamisse.[1]

Ühingu eesmärk[muuda | muuda lähteteksti]

Oluline põhjus rahva kaasamiseks peitus selles, et riigil ei olnud raha riigikaitseks piisavalt võimeka lennuväe arendamiseks ja hoidmiseks. Eralennunduselt oodati abi lendurite ettevalmistamisel ja lennuväge toetavates ettevõtmistes, näiteks vajalike rajatiste loomisel või õhuvaatluste tegemisel.[1] Ühingu juhtkonna seisukoht oli, et Eesti on oma geopoliitilise asukoha tõttu väga ohustatud ega saa sellepärast lasta teistel riikidel siin vabalt ise tegutseda ega saa tegutseda teiste riikide jälgedes. See tähendab, et ei tahetud lasta kogu lennunduse arengul Eestis juhinduda vaid sellest, kuidas välismaal areng toimub, ega lasta tegutseda Eestis ainult välismaistel lennundusettevõtetel. Ei olnud aktsepteeritav osta kogu tehnika ja varustus välismaalt, sooviti kasutada kodumaist materjali ja tööjõudu. Kogu tegevus oli oluline, et kaitsta rahva toel riiki õhu- ja gaasirünnakute eest.[2]

Esimene eralennuki omanik Eestis oli rikas parun Ungern-Sternberg. Ta toetas raha ja hangitud materjalidega ühingu tarbeks purilennukite ehitamist ja purilennukite lendurite koolitamist.[3] Tallinna õhuasjanduse ühing organiseeris samuti eralennukooli kursuseid.[4]

Esialgne koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Juhatussse kuulusid[1]:

esimees O. Köster, esimehe abid: A. Uesson, kindral J. Roska, R. Tomberg, A. Tõllasepp, kindral J. Soots, sekretär J. Tiitso ja liikmed K. Jürgenson, L. Sepp, kindral J. Tõrvand.

Propaganda sektsiooni kuulusid[1]:

esimees kindral J. Roska, propaganda komitee esimees F. Uibopuu ja liikmed H. Vellner, P. Kanarik,  K. Valdson, ltn Treufeldt, G. Ströhm, E. Treufeldt, major A. Vernik., samuti noortekomitee esimees J. Kana ja liikmed H. Tõnisson, J. Lossmann, A. Meikop, J. Jäik, J. Tederson.

Majanduslikku sektsiooni kuulusid[1]:

esimees  K. Jürgenson;

majandusliku komitee esimees L. Sepp ja liikmed A. Kask, F. Tannebaum, J. Puhk, G. Scheel, P. Ööpik, G. Vestel;

tööstuse komitee esimees O. Hinto ja liikmed M. Luther, ins  J. Oja, ins Gõersson, K. Vachmann;

tehnilise komitee esimees J. Teimann Kapt ja liikmed G. Matvei, ltn P. Sepp, A. Elbrecht, J. Täks, kapt A. Under, O. Puusepp, O. Org, J. Ots;

transport komitee esimees A. Elbrecht ja liikmed A. Meerits, R. Uritam, G. Gahlnbäck, R. Holst, kol-ltn J. Vellerind;

juriidilise komitee esimees J. Tiitso ja liikmed K. Selter, J. Käiv, E. Maddison, A. Elbrecht.

Spordi- ja väljaõppe sektsiooni kuulusid[1]:

esimees H. Tomberg;

lennuasjanduse teoreetilise väljaõppe komitee esimees major A. Vernik, lennu väljaõppe komitee esimees kapt V. Gutmann ning lennuspordi komitee esimees R. Holst.

Õhukaitse sektsiooni kuulusid[1]:

esimees kindral J. Tõrvand;

õhukaitseks ettevalmistamise komitee esimees major O. Kurvits ja liikmed kol F. Pinka, R. Moormann, V. Rotenbork, J. Toffelmann;

gaasikaitse komitee esimees dr Voogas, abiesimees kol D. Buxhöevden, sekretär J. Köstner ja liikmed ltn S. Urbanovitsch, V. Sihle, H. Maide,  F. Kogel, J. Mõttus, J. Tiitso.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Õhuasjanduse ühing, Pidagem sammu õhuasjanduse arenguga. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisuse trükikoda, 1931
  2. J. Tiitso, „Meie rahvusliku õhasjanuduse poliitika sihtjoontest,“  Eesti Lendur Tallinna Õhuasjanduse Ühin. Album, juuni 1932
  3. H. Potter. „Viljandi parun pani aluse Eesti eralennundusele“ Sakala 24.03.2012 (vaadatud 01.05.2024)
  4. Tallinna õhuasjanduse ühing, „Eralennukooli tegevusest“, Eesti Lendur Tallinna Õhuasjanduse Ühin. Album, juuni 1932