Taani disain
Taani disain on funktsionalistliku disaini ja arhitektuuri stiil, mis arenes välja 20. sajandi keskel. Saades mõjutusi Saksa Bauhausi koolist, kasutasid mitmed Taani disainerid uudset tööstuslikku tehnoloogiat, mis oli kooslus mitmetest lihtsuse ja funktsionalismi ideedest kuni hoonete, mööbli ja majapidamistarvete disainini. Paljud neist on saanud sümboliks ning on kasutusel ja tootmisel tänapäevalgi. Suurepärasteks näideteks on Arne Jacobseni tool "Muna", Poul Henningseni PH lamp ja Sydney ooperiteater.
Disainerid[muuda | muuda lähteteksti]
Sellise disainistiili edukaimad disainerid olid Børge Mogensen (1914–1972), Finn Juhl (1912–1989), Hans Wegner (1914–2007), Arne Jacobsen (1902–1971), Poul Kjærholm (1929–1980), Poul Henningsen (1894–1967) ja Verner Panton (1926–1998).[1]
Lisaks on esindatud tööstusdisainilahendustega tegelenud Kristian Solmer Vedel (1923–2003); köögimööbli ja -tarvikute disainer Jens Harald Quistgaard (1919–2008); keraamikadisainer Gertrud Vasegaard (1913–2007) ja Ole Wanscher (1903–1985) klassikalise lähenemisega mööblidisainile.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Taani kultuurikaanon tunnustas Thorvald Bindesbølli (1846–1908) panuse eest keraamika, ehete, raamatuköitmismasinate, hõbeda ja mööbli vallas. Üldsusele on ta tuntud Carlsbergi logo (1904) loojana, mis on kasutusel tänaseni.[2] Kaanon mainib ka tööstuslikuma lähenemisega Engelhardti (1882–1931), eriti kiidetakse tema ümaraid elektritrammi kontuure, mida on laialdaselt järgi tehtud.[3] Tekstiili valdkonnas tõi Marie Gudme Leth (1895–1997) Taani siiditrüki, avades 1935. aastal tehase, mis võimaldas värvikaid mustreid tööstuslikul baasil toota.[4]
1940. aastate lõpus, vahetult pärast Teist maailmasõda olid tingimused Taani disaini arendamiseks ideaalsed. Rõhk oli peamiselt mööblil, kuid arhitektuur, hõbe, keraamika, klaas ja tekstiil lõikasid samuti trendist kasu. Taani hilisindustrialiseerimine, mis oli kombineeritud kvaliteetse käsitöömeisterlikkuse traditsioonidega, pani aluse järkjärguliseks tööstustoodanguks. Pärast sõja lõppu olid eurooplased huvitatud uutest lähenemisviisidest, nagu Taanist pärit heledast puitmööblist.
Vastloodud mööblikool Taani Kuninglikus Kunstikoolis mängis suurt rolli mööblidisaini arengus. Kaare Klint õpetas funktsionalismi, mis põhines esemete suuruse ja proportsioonide mõõtmisel. Hans J. Wegner, kes oli õppinud tisleriks, aitas ainulaadse vormi, eriti toolide projekteerimisel.[5]
FDB mööblidisaini stuudio juhina disainis Børge Mogensen lihtsad ja töökindlad mööbliobjektid keskmise Taani perekonna tarbeks. Finn Juhl demonstreeris individualistlikku lähenemist toolide disainimisel, millel oli ahvatlev, kuid samas funktsionaalne välimus.
1950. aastate alguses valmistas ameeriklane Charles Eames toole puidust ja terastorudest. Need julgustasid Arne Jacobseni disainima tema maailmakuulsat tooli "Sipelgas", Taani esimest tööstuslikult valmistatud tooli.
Poul Kjærholm, Verner Panton ja Nanna Ditzel järgnesid mõned aastad hiljem, jätkates Taani disaini edukäiku. Kjærholm töötas põhiliselt teras- ja nahatööstuses. Panton lahkus Taanist 1960. aastatel, et jätkata loominguliste, ent omapäraste plastikust toolide disainimist. Nanna Ditzel, kel oli samuti individualistlik lähenemisviis, aitas kaasa Taani mööblidisani uuendamisele 1980ndatel.
Tänapäeva areng[muuda | muuda lähteteksti]
Taani mööblidisainis ei toimunud 1970. ja 1980. aastatel ühtki tähtsat uuendust. Seevastu hakkas õitsema tööstusdisain ning disainerid kasutasid põhiprintsiipe, keskendudes lõppkasutajale, pidades lugu materjalidest ja suunates tähelepanu detailidele.
1950. aastal loodud Bernadotte & Bjørni stuudio oli esimene omataoline, spetsialiseerudes tööstusdisainile ning pannes rõhku bürooseadmetele, kodumasinatele ja funktsionaalsetele esemetele (näiteks termoskannudele). Elektroonikatööstus Bang & Olufsen (koostöös Bernadotte & Bjørniga ja hiljem Jacob Jenseni ja David Lewisega) paistis silma kaasaegsete disainitöödega. Umbes samal ajal lõi Steltoni firma koostöös Arne Jacobseni ja Erik Magnusseniga nende sümboliks saanud vaakumkannu, mida saatis suur rahvusvaheline edu.
Teine edukas disainivaldkond oli meditsiinitehnoloogia. Taani disainikompaniid 3PART, Designit ja Christian Bjørn Design (CBD) on selles valdkonnas individuaalselt töötanud disaineritega nagu Steve McGugan ja Anders Smith.
2002. aastal tegi Taani valitsus ja Kopenhaageni linn ühise jõupingutuse selle nimel, et korraldada ülemaailmne disainisündmus Kopenhaagenis. Algselt kasutati Taani disaini kaubamärgina traditsioonilist, uue kaubamärgi lõi mittetulundusühing INDEX. Pärast ülemaailmselt uuringut loodi mõiste "Disain elu parandamiseks", mis sai kiiresti populaarseks nii Taanis kui ka kogu maailmas. Ühing annab Kopenhaagenis kaks korda aastas välja suurimat disainiauhinda, korraldab sisenäituste ekskursioone üle maailma, juhib haridusprogramme ja disainilaboreid ning võõrustab ülemaailmset võrgustikku.
Tänapäeval on põhirõhk Taani disainile tugev, kuna tööstus tunnustab üha enam disaini tähtsust ettevõtluskeskkonnas. Lisaks kaubanduse ja tööstuse poolele on Taani valitsus käivitanud DesignDenmark algatuse, mille eesmärk on parandada Taani asukohta rahvusvahelise arhitektuurikonkursi paremikus.[6]
Arhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]
Kaasaegne Taani arhitektuur on aidanud kaasa ka Taani disaini arengule.
Arne Jacobsen ei olnud mitte ainult mööblidisainer, vaid ka üks oma ajastu juhtivamaid arhitekte. Tema saavutuste hulka kuuluvad Bellevue teater ja restoran, Klampenborg (1936), Århusi linnavalitsus (Erik Mølleri abiga; 1939–1942) ja Kopenhaageni Radisson SAS Royal Hotel (1958–1960).[7]
Jørn Utzon (1918–2008), Taani tunnustatuim arhitekt, on eelkõige tuntud ekspressionistliku Sydney ooperiteatri (1966) ja Bagsværdi kiriku (1976) järgi, millest viimasel on lainelised betoonist katusekivid.[8]
Henning Larsen (1925) on arhitekt, kes projekteeris moodsa Kopenhaageni Ooperimaja Holmeni saarel, mille ehitus lõpetati 2005. aastal.[9]
Hiljutised saavutused[muuda | muuda lähteteksti]
Tänapäeval on Taani disaini mõiste laialdaselt levinud. Viimaste saavutuste hulgas on:
- New Yorgi moodsa kunsti muuseumi otsus komplekteerida 95% uuest Yoshio Taniguchi disainitud kodust Taani disainifirma GUBI loodud mööbliga[10];
- Taani Zenvo ST1 superauto[11];
- Evita Peroni naisteaksessuaaride komplekt, millel on umbes 300 poodi 30 riigis.[12]
Muuseumid[muuda | muuda lähteteksti]
- New Yorgi moodsa kunsti muuseumis on lai valik Taani disaintoodete kollektsioone.[13]
- Taani Disainikeskuses Kopenhaageni keskuses on nii püsinäitused kui ajutised näitused, milles on esindatud Taani disain.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. mai 2009. Vaadatud 29. märtsil 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 24. september 2015. Vaadatud 29. märtsil 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 12. mai 2014. Vaadatud 29. märtsil 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ [1]
- ↑ [2]
- ↑ "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 30. mai 2009. Vaadatud 29. märtsil 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. mai 2009. Vaadatud 29. märtsil 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ [3]
- ↑ [4]
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. veebruar 2009. Vaadatud 21. veebruaril 2009.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ [5]
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. jaanuar 2010. Vaadatud 29. märtsil 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ [6]