Õlisalvei seemned

Õlisalvei seemned

Õlisalvei seemned (inglise keeles chia seeds) ehk tšiiaseemned pärinevad õistaime õlisalvei viljadest. Õlisalvei kuulub huulõieliste sugukonda. Õlisavei on pärit Lõuna-Ameerikast, kus seda kasvatati juba eelajaloolistel aegadel.

Mehhikos asteekide juures oli õlisalvei koguni nii hinnatud taim, et sellele pühendati iga-aastaseid pidustusi. Kolumbuse vallutuste järel vajus tšiiaseemnete tarvitamine unustuse hõlma, kuna hispaania vallutajad keelasid pärismaalastel selle rituaalse tähendusega taime kasvatamise.

Kirjeldus

Tšiiaseemed on toitainete sisalduse poolest linaseemnetest väärtuslikumad. Neid kutsuti indiaani jooksjate toiduks, sest seemned annavad palju energiat ning kaitsevad organismi vedeliku kaotuse eest. Tšiiaseemned sisaldavad suures koguses oomega-3-rasvhappeid, antioksüdante, k.a. kvertsetiini, kiudaineid, kaltsiumi, magneesiumi, fosforit, rauda ja boori.

Tšiiaseemnetes on 64% oomega-3- ja 19% oomega-6-rasvhappeid. Võrdluseks, linaseemnetes on need arvud vastavalt 58% ja 15%. Kahtlemata on nii tšiia- kui ka linaseemned suurepärased oomega-3 allikad, kuid tšiias on suurem mineraalainete sisaldus: nad sisaldavad 631 milligrammi kaltsiumi ja 466 mg magneesiumi 100 grammi seemnete kohta (linaseemnetes on vastavalt 199 mg kaltsiumi ja 362 mg magneesiumi).

Pole leitud tõendeid, et tšiiaseemnete kasutamine avaldaks mõju retseptiravimite toimele.

Kasutamine toidus

Tšiiaseemneid kasutatakse mitmesugustes toitudes: smuutides, hommikuhelvestes, energiabatoonides, jogurtis, tortiljades ning ka pagaritoodetes. 2009. aastal lubas Euroopa Liit kasutada tšiiaseemneid kuni 5% leiva-saiatoodete kogu massist. Iraanis kasutatakse tšiiaseemneid šerbeti serveerimisel. Tšiiaseemnetest tehakse ka želatiinisarnast ainet.

Dekoratiivne kasutus

1970. aastatel levis Ameerika Ühendriikides savikujukeste müük, mille peal olevaid õlisalvei seemneid kastes ja kasvatades sirgusid õlisalveitaimed.