Smiłavičy mõis

Smiłavičy mõis ehk Smilavitšõ mõis (маёнтак Смілавічы) on mõis Valgevenes Minski oblasti Červieńi rajooni Zalesse külanõukogu Smiłavičy asulas.

Algul kandis mõis Bakšty nime. Esimest korda on seda mainitud aastal 1451. Algul Kęsgailadele ja hiljem Sapiehadele kuulunud asula jagunes XVI sajandil Zaviszade ja Szemiotite vahel.

XVII sajandi alguses pärisid Szemiotidele kuulunud osa mõisast Ogińskid. Tol ajal hakati nende valduses olevat osa kutsuma Smiłavičy-Dukoraks. Teine pool Smiłavičyst kuulus jätkuvalt Zaviszadele. Seda poolt teati kui Smiłavičy-Bakstyt. Aastal 1660 suri Marcjan Michał Ogiński ja tema osa valdusest läks üle Krzysztof Stanisław Zawiszale. Pärast seda oli terve Smiłavičy ühe omaniku käes.

Aastal 1760 pärisid Smiłavičy taas Ogińskid, aga aastal 1771 ostsid selle Moniuszkod. XIX sajandi lõpus läks Smiłavičy abielu teel Wańkowiczite valdusse.

Sealse mõisakompleksi rajasid XIX sajandi alguses Moniuszkod. Peahoone ehitati kahes osas – vana peahoone ehitas Stanisław Moniuszko (helilooja Stanisław Moniuszko vanaisa. Hoone juures kasutati gooti stiili elemente, hoonet liigendavad karniisid. Peafassaadi liigendab kolmekorruseline torn, mille asumist osa kaunistab rustika. Hoone ise muudeti uue korpuse rajamisel galeriiks, see ehitati anfilaadina ümber, sealsetele koridoridele lisati silindervõlvid.

Uus peahoone valmis XX sajandi alguses, seda ühendas vana hoonega kasvuhoone. Hoone on uusgooti stiilis, asümmeetrilise plaaniga. Seda ehtisid viisnurksed erkerid. Sissepääs asus hoone lääneküljes, seda piirasid püloonid.

Aastal 1973 rekonstrueeriti hoone uuem osa, tänapäeval asub seal põllumajanduskolledž. Vana hoone osa seisab praegu tühjalt.

Mõisa uus peahoone
Vana ja uus hoone aastal 1917
Mõisa park
Allee mõisa pargis

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]