Seto köök

Allikas: Vikipeedia

Seto toidukultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Setode toidukultuuri omapära seisneb selle lihtsuses ja toorainepõhisuses. Seto köögis on näha teiste soomeugri rahvaste ja slaavlaste toidu mõjutusi. Eriliseks kombeks on paasapäeval kalmistul süüa ning osa toitu ka hauale jätta, et lahkunutest lugupidada.

Toidukultuuri on mõjutanud väga palju looduslik aasta ringkäik ja õigeusu kiriku tavad, näiteks suvisel perioodil valmistati toidud värskest toorainest ning talvisel ajal olid söögid valmistatud säilitatud toiduainetest. Ristiusu tõttu on suur mõju paastumisel ja paastutoitudel. Paastuajal on setod toiduks tarvitanud rohkelt kartulit, kapsast, naerist, mustrõigast, leiba, tangaineid, seeni ja kaunvilju. Võrreldes Eesti köögiga on liha osakaal küllaltki väiksem ning seda ka paastuvälisel perioodil. Seevastu süüakse loomsetest toitudest palju kala ning piimatooteid. Seto köögis on esindatud erinevad küpsetised nagu must leib, karaskid, plaadipirukad ja täidetud pirukad.  Jookidest tarbitakse eelkõige vett, kasemahla, teed, piima ja hapupiima. Alkohoolsetest jookidest seostub setude kultuuriga kodus pruulitud kange rukkiviin handsa. Levinud on ka koduõlu ja koduvein.[1]

Toiduvalmistuse viis[muuda | muuda lähteteksti]

Seto köögi omapära väljendub ka toiduvalmistus viisist. Taluelu kiire rütmi tõttu on tehtud osa toite pikemaks ajaks ette valmis. Suuremas koguses toidu valmistamine võeti ette ka säilitamise eesmärgil: kala ja seente kuivatamine ja soolamine, liha soolamine ja suitsutamine, kohupiima soolamine jms. Toitu säilitati sahvris, aidas või keldris, suvel lasti ka ämbriga kaevu. Kütteperioodidel kasutatakse ära ahjusooja toidu küpsetamiseks. Ahjus tehti putru, suppi, liharoogi, keedukartuleid, leiba, saia, pirukaid jms. Tihti kasutatakse selleks spetsiaalset savist anumat. Ahju kasutati ka toiduainete kuivatatamiseks, näiteks kuivatati seeni, marju, puuvilju ja kala, aga ka näiteks kohupiima ja sõira. [1]

Kostipäiv[muuda | muuda lähteteksti]

Kostipäiv ehk seto kohvikute päev on iga aastane suvine üritus, kus mitmed Setomaa talud avavad oma kodukohviku. Kostipäiv on suurepärane võimalus tutvuda setode kultuuri ja köögiga.

Traditsioonilised seto toidud[muuda | muuda lähteteksti]

Sõir[muuda | muuda lähteteksti]

Laagerdamata kohupiimajuust, mille sisse tihti pannakse ka köömneid.

Suulliim[muuda | muuda lähteteksti]

Suvine külmsupp aedviljadest, mille leem oli tehtud kurgimarinaadist ja hapukoorest

Tatiruug[muuda | muuda lähteteksti]

Supp kuivatatud seentest

Tindiruug[muuda | muuda lähteteksti]

Supp kuivatatud tindist, supile lisatakse kartuleid, tangu ja suitsuliha

Taar[muuda | muuda lähteteksti]

Jook, mis on valmistatud hapust leivast, kääritatud või hapust (kase)mahlast või linnasejahust

Handsa/hansa[muuda | muuda lähteteksti]

Kange rukkist valmistatud jook, mille alkoholisisaldus oli tavaliselt 60-70 kraadi

Kaerakile[muuda | muuda lähteteksti]

Kaerajahust tehtud magustoit

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

https://rahvakultuur.ee/2020/03/23/seto-toidukultuur/'

https://www.setokyyk.ee/et/seto-suuk

  1. "Seto Küük". www.setokyyk.ee. Vaadatud 19. jaanuaril 2024.