Segamisreegel

Segamisreegel on matemaatiline meetod aine hulkade arvutamiseks erinevate kontsentratsioonidega segude kokkupanemisel. Enamasti arvutatakse kahe teadaoleva kontsentratsiooniga segu hulgad saamaks kolmas etteantud koostisega segu.

Lahuste segamise reegel

Lahuste segamise reegel (segamisrist). Vasakul on lähtelahuste 1 ja 2 kontsentratsioonid, keskel on soovitud lõpplahuse kontsentratsioon ja paremal on selle saavutamiseks vajalikud lahuse 1 ja lahuse 2 suhtelised hulgad

Lahuste lahjendamisel lahustiga ja kahe või enama erineva kontsentratsiooniga lahuse segamisel saadava lõpplahuse kontsentratsioon arvutatakse segamisreegli abil.

Olgu vaja segada a grammi lahust 1 (kontsentratsiooniga x%) b grammi lahusega 2 (kontsentratsiooniga y%) lõpplahuse (kontsentratsiooniga z%) saamiseks.

Lahus 1 sisaldab lahustunud ainet a•x:100 grammi

lahus 2 sisaldab lahustunud ainet b•y:100 grammi

lõpplahus sisaldab lahustunud ainet (a+b)•z:100 grammi

Kuna lõpplahuses lahustunud aine mass võrdub segatavates lahustes lahustunud aine masside summaga, siis

a•x:100 + b•y:100 = (a+b)•z:100 ehk siit segamise reegel:

a•x+b•y=(a+b)•z

Lahuse lahjendamisel lahustiga (veega) saame lihtsustatud valemi (kus y=0 ja b on lahusti mass):

a•x=(a+b)•z

Kahe tuntud kontsentratsiooniga lähtelahuse korral on kõige lihtsam seda teha nn segamisristi abil nagu näidatud kõrvaloleval joonisel. Selleks et saada lahus kontsentratsiooniga z% lahuse 1 (x%) ja lahuse 2 (y%) kokkusegamise teel, tuleb lahust 1 võtta |z – y| osa ja lahust 2 |x – z| osa.

Vaata ka

• Kontsentratsioon