Süütuse presumptsioon

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib kriminaalõiguslikust mõistest; Scott Turowi romaani kohta vaata artiklit Süütuse presumptsioon (romaan)

Süütuse presumptsioon on kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Süütuse presumptsioon sisaldub põhiseaduse §-s 22 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 6 lõikes 2. Süütuse presumptsioon on piiratud kriminaalmenetlusega, sest üksnes kriminaalmenetlus võib viia selliste avaliku hukkamõistu rangemate vormideni nagu vabadusekaotus.

Süütuse presumptsiooni üldmõiste sisaldab mitut üksikõigust ja põhimõtet:

  1. õigus süütuse eeldusele;
  2. süü tõendamiskoormise asetamine riigile;
  3. õigus vaikida;
  4. õigus kahtluste tõlgendamisele süüdistatava kasuks (in dubio pro reo).[1]

Võimalik on vaadelda süütuse presumptsiooni laiema kõlbelise paradigmana, seonduvana au ja hea nime kaitse, inimväärikuse ning väljendusvabaduse kaalutlustega.[2]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Rait Maruste, "Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse." Lk 383
  2. Samas. Lk 386

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]