Süütur

Süütur ehk starter on gaaslahenduslampide süüteseade, mis süütab gaaslahenduse lambis tänu paispoolis ehk elektromagnetilises ballastis salvestunud energia arvel tekkivale pinge hetkelisele suurenemisele (pingeimpulsile).

Luminofoortorude süütur

Huumlambiga süüturi sees on paralleelselt neoonlamp ja kondensaator. Neoonlambis üks kontakt on jäik, aga teine võib liikuda. Stardi ajal lambi pingelang puudub ja elektroodid on "külmad", aga süüturis hakkab neoonlamp põlema ja elektroodid kuumenevad. Kuumenemise tõttu elektroodid lühistuvad. Seejärel tekib pingeimpulss. Kui pingeimpulsist põhjustatud vool ulatub vajaliku väärtuseni, siis tekib elektrilahendus ja luminofoortoru hakkab helendama. Lambi süttimisel vool läbi süüturi katkeb ja süüturi kontaktid avanevad.

Kuna süüturi kasutamisel vool kasvab süütamiseks vajaliku väärtuseni aeglaselt, siis on stardiaeg pikk ja süütamisel lamp sageli vilgub. Seetõttu kasutatakse tänapäeval elektroonilisi süüteseadmeid ja sageli ka elektroonilisi kõrgsagedustoiteplokke ehk elektroonilisi ballaste.

Impulsstardiseade skeem

Elektrooniline süütur

Elektroonilise süüturi sees on kaks drosselit ühel magnetsüdamikul, mis moodustavat trafo. Pärast trafot on paralleelselt sümistor ja takisti. Süütamise ajal sümistori baasil tekib signaal, mis tõstab pinget vajaliku väärtuseni. Kui lambis ioniseerimine lõpeb, siis baasil signaal kaob ja pingelangu tõttu takistil trafo enam pinget ei tõsta.

Puudused

Süüturite kasutamise puudused:

• Pikk käivitus (1–3 s)
• Suurem energiakadu (paispooli kuumenemise tõttu) võrreldes elektroonilise ballasti kasutamisega
• Madal võimsustegur cos φ=0.5 (juhul kui ei kasutata kompenseerivaid kondensaatoreid)
• Madalsageduslik (50Hz) müra paispoolist
• Võrgusagedusest põhjustatud lambi virvendamine ja vilkumine mis võib kahjustada nägemist ja mõnikord võib olla ohtlik stroposkoopefekti tõttu. Kõrgsagedusliku elektroonilise ballasti kasutamine võimaldab sellest puudusest vabaneda.
• Ballasti suuremad mõõtmed ja mass võrreldes elektroonilise ballasti kasutamisega.
• Temperatuuridel alla 10 °C lambi heledus märgatavalt väheneb gaasi rõhu vähenemise tõttu lambis.
• Miinustemperatuuridel võivad lambid kirjeldatud "klassikalise skeemiga" üldse mitte süttida, mistõttu on vaja toitepinget reguleerida kõrgemaks nt. autotrafoga.
• Puudub võimalus lambi heledust reguleerida. Kõrgsagedusliku elektroonilise ballasti kasutamine võimaldab sellest puudusest vabaneda.