Elektromagnetiline ballast

Allikas: Vikipeedia
Induktiivpool ehk elektromagnetiline ballast. Vajab lisaks ka süüteseadet ehk süüturit ehk starterit (vt. järgmine pilt) ja kondensaatorit
Luminofoorlambi süütur (starter) mida vajatakse elektromagnetilise ehk drosselil põhineva ballasti kasutamisel. Süütur ühendab lambi sisselülitamisel u. 1 sekundiks lambi mõlemad otsad läbi kütteniitide lambi eelsoojendamiseks.

Elektromagnetilise ballast on paispool mis on lülitatud gaaslahenduslambiga jadamisi. Paralleelselt lambiga lülitatakse süütur, mis koosneb bimetallelektroodidega neoonlambist ja kondensaatorist või sümistoridest jt. elektroonikakomponentidest. Paispool ehk elektromagnetiline ballast tekitab endainduktsiooni arvelt käivitusimpulsi ja piirab lampi läbivat voolu.

Puudused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Elektromagnetilise ballasti kasutamise puudused:

  • Suurem energiakadu (paispooli kuumenemise tõttu) võrreldes elektroonilise ballasti kasutamisega
  • Madal võimsustegur cos φ=0.5 (juhul kui ei kasutata kompenseerivaid kondensaatoreid)
  • Madalsageduslik (50Hz) müra paispoolist
  • Võrgusagedusest põhjustatud lambi virvendamine ja vilkumine mis võib kahjustada nägemist ja mõnikord võib olla ohtlik stroposkoopefekti tõttu. Kõrgsagedusliku elektroonilise ballasti kasutamine võimaldab sellest puudusest vabaneda.
  • Ballasti suuremad mõõtmed ja mass võrreldes elektroonilise ballasti kasutamisega.
  • Temperatuuridel alla 10 °C lambi heledus märgatavalt väheneb gaasi rõhu vähenemise tõttu lambis.
  • Miinustemperatuuridel võivad lambid mitte süttida, mistõttu on vaja toitepinget reguleerida kõrgemaks nt. autotrafoga.
  • Puudub võimalus lambi heledust reguleerida. Kõrgsagedusliku elektroonilise ballasti kasutamine võimaldab sellest puudusest vabaneda.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]