Süüteomenetlus

Süüteomenetlus on süüteo alusel alustatud menetlus, mis jaguneb kaheks ja põhineb kriminaalmenetluse seadustikul  (kriminaalmenetlus) või väärteomenetluse seadustikul.

Süütegu

Süütegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu.

Süütegu jaguneb kuriteoks ja väärteoks. Neid saab seaduses eristada ettenähtud karistuse järgi. Kuriteod on sätestatud ainult karistusseadustikus ja nende eest on karistuseks vangistus või rahaline karistus. Väärteod on sätestatud karistusseadustikus või muudes seadustes ja karistuseks on arest, rahatrahv või juhtimise õiguse äravõtmine.

Reguleerimisala

Kriminaalmenetlus on kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse ning kohtulahendi täitmisele pööramise kord. „Kriminaalmenetlus on õiguslikult korrastatud, muutuv ja menetlus subjektide menetlustoimingute vahendusel juhitav sündmus, jõudmaks õigusrahu loova/taastava kohtulahendini mingi materiaalõigusliku õigussuhte kaudu“.

Väärteomenetlus on väärtegude kohtuvälise menetluse, kohtumenetluse ja kohaldatud karistuse täitmisele pööramise kord. Väärteomenetlus toimub eelkõige kohtuvälises menetluses, kus kohtuväline menetleja täidab nii uurimis-, süüdistus- kui ka õigusemõistmise funktsiooni: kogub tõendeid, koostab väärteo kohta süüdistuse ja karistab isikut väärteo eest. Vaid väärteomenetluse seaduses sätestatud juhtudel kuulub väärteo menetlemine kohtu pädevusse.

Süüteomenetluse alustamine

Kriminaalmenetlust alustatakse ja toimetatakse Eesti Vabariigi nimel riiklikkuse põhimõtte alusel. Riiklikkuse põhimõte tähendab kriminaalmenetluse alustamist kaaludes lähtumist riigikesksest ja nn paternalistlikust põhimõttest, et see, kas, kuidas ja kui kaua tuleks kuriteo tunnuste ilmnemisel menetleda, on riigi otsustada ja kannatanu arvamusel ei ole selles siduvat tähendust.

Kriminaalmenetluse alustamine on kohustuslik uurimisasutusele ja prokuratuurile kuriteo asjaolude ilmnemisel. Legaliteedipõhimõtte alusel peaksid uurimisasutus ja prokurör oma pädevuse piires kuriteo asjaolude ilmnemisel alustama kriminaalmenetlust sõltumata isikute või riigiasutuste arvamusest.

Väärteomenetluse alustamine on kohustuslik väärteo tunnuste ilmnemisel kohtuvälisele menetlejale, kui tegu ei ole menetleja meelest vähetähtis ja puuduvad välistavad asjaolud. Vähetähtsa väärteo eest ei pea alustama menetlust ja võib piirduda vaid suulise hoiatusega. Lisaks ei pea väärtegu alustama, kui väärtegu toime pannud isiku väljaselgitamine on ebatõenäoline või menetlus oleks ebamõistlikult kulukas.

Välistavad asjaolud

Kriminaalmenetlust ei alustata ja juba alustatud menetlus lõpetada, kui puudub alus, aegumistähtaeg on möödunud, amnestia välistab karistuse, isik on surnud või juriidiline isik lõppenud, samas süüdistuses on jõustunud määrus või kohtulahend parandamatu haigus või asendatakse.

Väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui puuduvad väärteo tunnused, on juba sama teo eest karistatud, sama teo eest on tehtud lõpetamise lahend, teos on kuriteo tunnused, aegumistähtaeg on möödas, seadus on kehtetuks tunnistatud, isik on surnud või juriidiline isik lõppenud, alaealise osas, kes pole ea tõttu süüvõimeline.