Söögipulgad

Allikas: Vikipeedia
söömispulgad

Söögipulgad ehk söömispulgad on kaks peenikest otsapoole kitsenevat pulka, mida traditsiooniliselt kasutatakse söömisel Hiinas, Jaapanis, Koreas, Vietnamis ja osalt Tais.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Final-pho-shot.jpg

Söögipulgad võeti kasutusele juba 5000 aastat tagasi Hiinas. On tõenäoline, et tol ajal valmistati toitu suurtes hästi kuumust hoidvates kateldes ning kannatamatud sööjad murdsid oksaraage, et nendega kuuma toitu kiiremini suhu toimetada. 400. aastateks eKr oli rahvastik kiiresti kasvanud ning kahanevad ressursid sundisid inimesi küttematerjali kokku hoidma. Toitu harjuti hakkima suupärasteks tükkideks, nii et see sai kiiremini küpseks ja nõudis seetõttu vähem kütet.

Toidutükid olid piisavalt väikesed, nii et söömisel ei tekkinud vajadust nugade järele ja söögipulkadest saidki põhilised söögiriistad. Samuti arvatakse, et Konfutsius, kes oli taimetoitlane, ärgitas inimesi lauas nuga mitte kasutama, kuna nuga sümboliseeriks lihunikutööd.

Hiina söögipulgad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hiina söögipulgad, mida nimetatakse kuai-zi (kiired väiksed semud) on tavaliselt 23-25 cm pikad neljakandilised tömbi otsaga pulgad. 500. aastaks pKr oli söögipulkade kasutamine levinud Hiinast ka tänapäevases mõistes Vietnami, Koreasse ja Jaapanisse.

Jaapani söögipulgad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Erinevaid söögipulki

Jaapanis peeti söögipulki alguses väärisesemeteks ning kasutati esmajoones religioossetel tseremooniatel. Esimesed teadaolevad söögipulgad meenutasid pigem pintsette - nad olid valmistatud keskelt kokkumurtud ja murdekohast ühendatud bambuseoksast. 10. sajandiks valmistati söögipulki juba kahe eraldiseisva pulga kujul.

Jaapani söögipulgad erinesid hiina omadest selle poolest, et nad olid ümmargused ja teravamad, samuti olid nad lühemad (naiste söögipulgad 18 cm ja meeste omad 20 cm pikkused).

Jaapanlased valmistasid oma söögipulki tavaliselt puidust. Nemad olid ka esimesed, kes hakkasid 17. sajandil söögipulki lakkima ja 1878. aastal lasid käiku esimesed ühekordseks kasutamiseks mõeldud puust söögipulgad (nn wari-bashi).

Traditsiooniliselt on söögipulki valmistatud eri materjalidest. Bambus on vaieldamatult olnud kõige populaarsem tänu odavusele ja kättesaadavusele, töötlemise lihtsusele ja kuumakindlusele, samuti ei ole bambusel tajutavat lõhna ega maitset. Kasutatud on ka seedri- ja sandlipuud, tiikpuud, mändi ja luud. Rikkad kasutasid aga nefriidist, kullast, pronksist, messingist, ahhaadist, korallist, elevandiluust või hõbedast söögipulkasid. Õigupoolest arvati varem, et hõbedast söögipulgad muutuvad toiduga kokkupuutel mustaks, kui toit on mürgitatud. Tänapäeval teatakse, et hõbe ei reageeri arseeni ega tsüaniidiga, küll aga roiskunud munade, sibula ja küüslauguga, millest vabanev vesiniksulfiid võis põhjustada hõbedast söögipulkade tuhmumist.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]