Ruuž

Allikas: Vikipeedia
Ruuž ja pintsel.

Ruuž ehk põsepuna on kosmeetikavahend, mida tavaliselt kasutavad naised, et anda põskedele roosa jume, seeläbi noorem paista ning rõhutada põsesarnu.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ruužialus Amra kultuurist Ülem-Egiptuses, umbes 4000-3500 eKr.

Ruuži kasutati juba Vana-Egiptuses. Seda tarvitati ka huultel, nagu tänapäeval huulepulka. Mõnes kultuuris on ruuži tarvitanud ka mehed, näiteks regendivalitsuse aegsel Inglismaal (1811–1820). Suurbritannia viktoriaanlikul ajastul, mil meik seostus halbade elukommetega, piirdusid daamid põskede näpistamise ja huulde hammustamisega, et neid punasemaks muuta.

Ruužina on kasutatud mitut laadi aineid. Vana-Kreekas eelistati purustatud mooruspuumarju, Zuni indiaanlaste seas verevat rebasheina[1], mujal ka punapeedi mahla ning purustatud maasikaid.

Tänapäev[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ruuži kandev tantsijanna.

Nüüdisajal on ruuž tavaliselt punane talgipõhine pulber, mis kantakse põsele pintsliga. Värvaineks on kas safloor (värvisafloori õielehed) või karmiini lahus ammooniumhüdroksiidis ning roosiõliga lõhnastatud roosivesi. Kreemjat ruuži valmistatakse nahakreemi ja alloksaani segust. Vähem on levinud vedelad ruužid, mida kantakse nahale sõrmedega.

Ruuži valikul arvestatakse nahavärvi, näo kuju, valguse ja keskkonnaga. Näiteks kasutatakse heleda naha korral pigem roosasid, päevituse peal aga kuldseid toone, ööklubis julgemat ja pidulikul vastuvõtul tagasihoidlikumat meiki. Kreemjat põsepuna on lihtsam nahale kanda. Näopiirkonna valik sõltub näo kujust: ümarast näost saab ruuži abil jätta kitsama mulje, pikliku näo korral kasutatakse põsepuna horisontaalsemalt.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Matilda Coxe Stevenson "Ethnobotany of the Zuni Indians" SI-BAE Annual Report #30 (1915), p. 83

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]