Rudolf Jaska
Rudolf Eduard Jaska (5. detsember 1891 Kaagvere – 22. aprill 1974) oli Eesti advokaat ja poliitik.
Rudolf Jaska sündis 5. detsembril 1891 Kaagveres, Tartumaal piimarentnik Joosep Jaska (1863–1939) ja tema naise Anna Jaska (neiupõlvenimi Kesa; 1870–1943) pojana. Kõik ta esivanemad olid pärit Võnnu kihelkonna Haaslava vallast.
Ta lõpetas Tartus Aleksandri gümnaasiumi ja 1915. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna.[1] Ülikoolis astus ta üliõpilasseltsi „Ühendus" liikmeks.
Lisaks advokaaditööle on Rudolf Jaska kaasa töötanud ka omavalitsuses. Ta oli 27. juuli - 25. oktoober 1917 Tartu esimese Maavalitsuse sekretäri I abi, hiljem maavolikogu esimees, Tartu linnavolinik ja Eesti Maapäeva liige.[2] 1918. aasta detsembris määrati Jaska Tartu-Võru rahukogu ringkonna rahukohtunikuks. Hiljem nimetati ta juba Tartu-Võru rahukogu liikmeks ja lõpuks abiesimeheks. kellena ta juhatas tsiviilosakonda. Kohtuniku ametist lahkus R. Jaska 1. oktoobril 1924. aastal oma palvel. Sellest ajast alates töötas ta Tartus advokaadina, omades erapraksist. Selles ametis oli ta II maailmasõjani.
Töö advokaadina lõppes poliitiliste muutuste tõttu 1940. aastal. Nõukogude okupatsiooni ajal 1941 oli Rudolf Jaska ametis Tallinnas ENSV prokuratuuris tsiviilasjade prokuröri abina. Saksa okupatsiooni ajal Rudolf Jaska arreteeriti ja viibis Tallinnas Patarei vanglas. Vanglast vabanedes saadeti ta Elvasse õiguseta elada Tartus. Sõja lõppedes töötas Rudolf Jaska Tartu ülikoolis tsiviilõiguse ja protsessi kateedris vanemõpetajana, kust vallandati 1949. aastal sobimatuse tõttu tulevaste nõukogude juristide koolitaja ametisse.
1949.-54 oli Rudolf Jaska ametis Veetranspordivalitsuses ja Tartu Kaubastus juriskonsuldina 1954. aastast 60. aastate lõpuni töötas ta Tartu õlletehases juristina.
Rudolf Jaska suri 22. aprillil 1974 Tartus.
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
1915. aastal abiellus Rudolf Jaska Maria Riimiga (1892-1987). Peres kasvas kolm last:
Konstantin-Lennart (1918 Tartu –1976 Oš), Hilja-Liivia (1922 Tartu - 2021 Tartu) (spordipedagoog, abielus Paris); ja Veera-Silvia (1925 Tartu - 2022 Viljandi) (proviisor, abielus Laos).
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Uus Eesti 10 detsember 1938 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 19. veebruaril 2023.
- ↑ "Valitud ja valitsenud : Eesti parlamentaarsete ja muude esinduskogude ning valitsuste isikkoosseis aastail 1917-1999 | DIGAR". www.digar.ee. Vaadatud 19. veebruaril 2023.