Rihmsamblikud
 | Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. (November 2023) |
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Tallus on põõsjas, substraadist eemale hoidev (püstine) või rippuv (lamav), mitmesuguselt harunenud, õlgkollane, kollakas-kuni hallikasroheline, kinnitub substraadile kinnitusketta abil. Harud lamedad, vähestel liikudel läbilõikes ümarad või niitjad. Koorkihi all pidev või katkendlik (soonteta) sisemine koorkiht, mis koosneb pikisuunalistest paksuseinalistest hüüfidest. Südamikukiht tihe või võrkjas, osadel liikidel keskelt õõnes. Soraalid tipmised ja/või külgmised, mitmesuguse kuju ja suurusega. Pseudotsüfellid enamasti väikesed, osal liikidel puuduvad. Apoteetsiumid lekanoraalsed, tipmised või külgmised, hümeenium rohekaskollane, ookerjas või lihakarva, serv tallusega ühte värvi. Eoseid eisjitus 8, 2-rakulised, paksuseinalised, ellipsoidsed, sirged või kõverdunud, värvusetud. Pükniide osal liikidel ohtralt, teistel esinevad või pole leitud. Püknospoorid piklik-silindrilised, 3-5*1-2µm. Fotobiont:Trebouxia. Kõik liigid sisaldavad koorkihis usiinhapet, mõned ka atranoriini, ning südamikukihis mitmeid erinevaid samblikuaineid.[1]
Levik ja ökoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Levik ja ökoloogia: Nemoraalne liik, levinud peamiselt põhjapoolkera sega- ja lehtmetsades. Kasvab leht- ja okaspuudel parkides, puiesteedel, puisniitudel ja metsades. Niiskus- ja valgustingimuste ning substraadi toitainetesisalduse suhtes laia amplituudiga. Kõigist rihmsamblike liikidest õhu saastumise suhtes kõige vastupidavam. Talub võrdlemisi tugevat saastatust. Eestis väga sage, esineb ka linnades. Niisketes ja varjulistes kasvukohtades heledam, vähem harunenud, pikemate ja kitsamate harudega; kuivemates ja paremini valgustatud kasvukohtades tumedam, lühem ja jäigem, rikkalikult harunenud, või vastupidi – suhteliselt väheste laiade lamedate harudega, millel servmiste kõrval harva ka pindmisi soraale. Linnades tumeroheline, lühike ja mitmeti deformeerunud ilmega.[2]
Rihmsamblikud[muuda | muuda lähteteksti]
- Balti rihmsamblik
- Vagu-rihmsamblik
- Väike rihmsamblik
- Harilik rihmsamblik
- Kimp-rihmsamblik
- Saare-rihmsamblik
- Lame rihmsamblik
- Kiiver-rihmsamblik
- Tolmu-rihmsamblik
- Ranna-rihmsamblik
- Roesleri rihmsamblik
- Kivi-rihmsamblik
- Hiina rihmsamblik
- Kitsas rihmsamblik
- Niitjas rihmsamblik[3]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ HANS TRASS JA TIINA RANDLANE (KOOSTAJAD) - EESTI SUURSAMBLIKUD - TARTU 1994
- ↑ https://eseis.ut.ee/efloora/botaia-suursamblikud/species/1395.html
- ↑ HANS TRASS JA TIINA RANDLANE (KOOSTAJAD) - EESTI SUURSAMBLIKUD - TARTU 1994