Reynoldsi arv

Allikas: Vikipeedia

Reynoldsi arv (tähis Re) on vooliste (vedelike ja gaaside) voolamise laadi (laminaarne või turbulentne) määrav dimensioonita suurus.[1] Arv on nimetatud Osborne Reynoldsi järgi, kes kirjeldas seda 1883. aastal.

Arv saadakse voolisele mõjuva inertsijõu jagamisel kujumuutust takistavate jõududega:

,

kus

on voolise tihedus, kg/m3;
on voolise suhteline kiirus, m/s;
on toru läbimõõt, m;
on keskkonna dünaamiline viskoossus, Pa·s.

Kuna dünaamilist viskoossust seob kinemaatilise viskoossusega valem , siis saab Reynoldsi arvu avaldada ka kujul

.

Kui Reynoldsi arv on väiksem oma kriitilisest väärtusest (ümmarguse sirge toru korral kuni 2320), siis on voolamine laminaarne, kui suurem, siis turbulentne. Üleminekul turbulentsele voolamisele kasvab liikumistakistus järsult.[1]

Reynoldsi arvu kasutatakse ka selleks, et arvutada, kui suurt takistust avaldab keskkond selles liikuvale kehale. Sel juhul tähistab valemis keha joonmõõdet.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Eesti entsüklopeedia 8. köide, 1995.