Rauris

Rauris
Pindala	233 km²
Elanikke	3044 (1.01.2018)
Koordinaadid	47° 14′ N, 13° 0′ E
	Paiknemine Zell am See ringkonnas

Rauris on alev ja vald (Marktgemeinde) Austria Salzburgi liidumaa Zell am See ringkonnas.

Alev asub Rauriser Ache jõe ääres Sonnblicki rühma jalamil Kõrg-Tauerni rahvuspargi südames. Rauris on pindalalt suurim omavalitsusüksus Salzburgi liidumaal.

Bucheben, Fröstlberg, Grub, Hundsdorf, Marktrevier, Rauris, Seidlwinkl, Unterland, Vorstanddorf, Vorstandrevier, Wörth ja Wörtherberg on linna osad.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Raurise org on üks väiksemaid orgusid Tauernis, mis on alaliselt asustatud. Arheoloogilised leiud näitavad, et iidsed inimesed kasutasid neid kurusid Rauriser Tauerni (Hochtor) juures. Maschlalmilt leiti kullatud kaelavõru, mis pärineb La Tène ajast u. 400. aastal eKr. Raurise keskusest leiti 6 hõbemünti, millest kolmel on kujutatud Makedoonia Philippos II pead, kes valitses Balkanil aastatel 360-336 eKr.

Veel on leitud Rooma aegadest pärit väike Heraklese kuju, pronksmõõk 1300. aastast eKr, vanem kui Ramses II ajast (u. 1200. aastal eKr) avastatud skarabeus.

Org asustati kõigepealt lõunas. See algas Schwaigeni asutamisega 12. sajandil. Raurise praegune koht oli varem nimetatud Gaisbachi järgi. Esimest korda mainiti seda 1120. aastal. Nime "Rurise" on esmamainitud 1122. aastal, kui Freisingi piiskop Heinrich andis oma vennale Peilsteini krahv Friedrichile üle kaks hoovi, ja see tähistas kogu orgu.

Aastaks 1230 oli Wörth oluline puhkekoht inimestele ja veokitele, kes läksid lõunasse üle Tauerni (Seidlwinkl) kaevanduspiirkonda (Hüttwinkl).

Seidlwinkli org oli idavärav Tauernisse (Hochtor), selle eeliseks oli see, et see võis olla kauem lahti. Oru tähtsus viis algse Rauriser Tauernhausi ehitamiseni, mis andis mööduvatele kaupmeestele peavarju ja soojust. Täpselt nagu teistes orgudes olemasolevad kurumajad. Rauriser Tauernhaus sai õiguse müüa jooke 1491. aastal.

1203. aastal ehitas õnnis Einödi Chrysant Püha Miikaeli auks kabeli. 1339. aastal taotleti kiriku rekonstrueerimist ja see viidi lõpule kõigest 15 aastaga. Dokumentidest 1411. aastast avastati, et kirikut ehitati veel kord ümber. Kuid Rauris on pühitsetud ja iseseisev kihelkond olnud alles 1858. aastast. Raurise kihelkonnakirikut nimetatakse Püha Martini ja Püha Jaakobi kirikuks.

Kullakaevandamise kaudu sai org kokkuhoidlikkust ja rikkust. Aastatel 1377-1802 oli Raurises iseseisev maa- ja mäekohus. Kaevandamine saavutas haripunkti 15. - 16. sajandil. Kaevandustööliste majad annavad selle aja jõukusest siiani tunnistust kaarväravate ja erkeritega. 1500. aastaks oli orus rohkem kui 3000 elanikku.

Kullatööstur Ignaz Rojacher, kes elas 19. sajandil, ehitas 1886. aastal Sonnblickile (3105 m) ilmajaama, esimese ülemaailmse ja siis kõige kõrgema asukohaga meteoroloogiliste vaatluste jaama.

Köistee, mis varustas ilmajaama Sonnblickil, valmis 1954. aastal. Seni tuli kõik vajalik orust tippu kanda.

Pärast seda, kui kullakaevandamine 20. sajandi alguses Raurisertalis peaaegu täielikult lõppes, üritati tööstust taaselustada.

Raurise kogukonnas peetud kõneluste alguses lükati ettepanekud tööstuse taastamiseks tagasi kartuses, et see võib kahjustada keskkonda ja piirkonna turismi väljavaateid.

1478. aastal kasutati esimest korda Raurise kohta nimetust "alev" (Markt). Seda kinnitas 1884. aastal keiser Franz Josef ja seda taaskinnitati 1928. aastal.

1732. aastal pidi 166 protestanti Raurisertalist väljasaatmise käigus lahkuma.

Majandus ja taristu[muuda | muuda lähteteksti]

Rauris on populaarne turismisihtkoht, kus on igal aastal üle 420 000 ööbimise.

Raurises asub keskusesst jalutuskäigu kaugusel suusakuurort. Kuurort pakub kuni 32 km suusaradu ja kümme tõstukit, sealhulgas kaks gondel- ja tooltõstukit.